• 08. märts 2010 | 00:00

    Sagenevad merereostusjuhtumid Eesti vetes näitavad, et riiklikku reostustõrjevõimekust tuleb arendada, sest alati ei jõua naabrid meile õigeaegselt appi. Naftareostuse puhul on reageerimiskiirus väga oluline, sest reostuse rannikule kandumise puhul oleks kahju keskkonnale kordi suurem. Läänemerel sõidavad tankerid, mille maht võib ulatuda 150 000 tonnini ning sellise tankeri avarii tähendaks suurt keskkonnakatastroofi kogu Läänemere piirkonnale.

  • 03. märts 2010 | 00:00

    Möödunud aasta lõpus avanenud ja veebruariga lõppenud taotlusvoor keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamiseks tõotas tulla populaarne juba enne selle välja kuulutamist. „Korraldatud infopäevadele tuli hulganisti huvilisi ning päringute hulk meie koordinaatoritele oli väga suur,“ meenutas struktuuritoetuste üksuse juht Helen Sulg. „Oleme sellise taotluste hulgaga väga rahul, sest see näitab, et Eestis jagub pühendunud keskkonnahariduse arendajaid, kes väärtustavad rohelist maailmavaadet. Esmane üldpilt näitab ka, et asjalikke taotlusi on tulnud pea kõigist maakondadest,“ sõnas ta.

  • 19. veebruar 2010 | 00:00

    „Korraldasime sel aastal enne vooru tähtaega mitmes maakonnas infopäevi, kus ennekõike tutvustasime just hariduse valdkonnas toetatavaid tegevusi ja taotlemise tingimusi ning ilmselgelt on see töö end ära tasunud,“ sõnas keskkonnaprogrammi üksuse juht Heiko Põdersalu. „Eriti tore on see, et näiteks Harjumaa infopäeval tulid osalema sellised koolid ja lasteaiad, kes meile varem taotlusi esitanud pole. See näitab haridusasutuste üha kasvavat huvi tegeleda keskkonna temaatikaga.“

  • 12. veebruar 2010 | 00:00

    „Üldiselt on taotlemise aktiivsus olnud rahuldav ning lisaks juba tehtud otsustele on hindamisel veel peotäis taotlusi, mille saatus selgub loodetavasti lähiajal,“ sõnas hindamiskomisjoni esimees Hannes Aarma. „Küll aga tuleks kiirustada neil, kes on taotlemise osas mõtteid mõlgutanud, kuid pole veel tegudeni jõudnud. Euroopa Liidu toetust on praegu vaat et viimane aeg küsida, sest arvatavasti peale käesolevat aastat veemajanduse projektidele euroraha enam ei jagata.“

  • 04. veebruar 2010 | 00:00

    „Oleme oma ligi kümne tegutsemisaasta jooksul aidanud teoks teha suurel arvul keskkonnaprojekte ning loodame, et lisaks keskkonnale, on neil olnud mõju ka inimestele ning nende mõtteviisile,“ sõnas KIKi juhatuse liige Kalev Aun. „Enamasti kiputakse igasuguseid võistlusi korraldama suurte linnade ja eriti Tallinna keskselt, meie otsustasime vaadata hoopis seda, mida mõtlevad oma kodust ja loodusest Kagu-Eesti lapsed.“

  • 29. jaanuar 2010 | 00:00

    Möödunud aasta novembris lõppenud esimesse vooru laekus erakordselt vähe taotlusi – vaid 14. Hetkel käib veel toona laekunud taotluste hindamine ning rahastusotsused tulevad veel enne 5. aprilli, mis on täna välja kuulutatud vooru tähtajaks. „Kui palju neist taotlustest rahastuse saavad, on hetkel raske öelda, kuid kahjuks tuleb tõdeda, et omavalitsuste ja ettevõtete huvi on olnud ebatavaliselt madal,“ nentis struktuuritoetuste üksuse juhi asetäitja Hannes Aarma.

  • 15. jaanuar 2010 | 00:00

    Kuni möödunud aasta lõpuni korraldasid maakondlike keskkonnateadlikkuse hindamiskomisjonide tööd KIKi koostööpartnerid, kuid alates uue aasta esimesest voorust hakkavad sama tööd koordineerima KIKi maakondlikud esindused. Enam kui kuus aastat väldanud koostöö kohalike partneritega sujus hästi ja KIK on koostööpartneritele nende panuse eest väga tänulik. Senise töökorralduse muutmise põhjuseks on taotluste arvu vähenemine, mistõttu on mõistlik koondada kogu projekte puudutava töö KIKi esindus­tesse, aidates nii kaasa info kiirema liikumise ja töö lihtsama korraldamisele.

  • 07. jaanuar 2010 | 00:00

    Kõige enam esitati KIKi taotlusi parkide korrastamiseks, kokku 22. Suuremalt jaolt on nende projektide näol tegemist vanade mõisaparkidega taastamise ja korrastustöödega. Mõisapargid on looduskaitse seisukohalt olulised elukeskkonnad nii mõnelegi looma- ja taimeliigile ning just sealt leiab Eesti mõistes haruldasi ja vanu puid. Hulganisti taotlusi esitati ka rannaniitude taastamise projektidele, millest paljud hõlmavad niitudel karjatatavate loomade soetamist.

  • 17. detsember 2009 | 00:00

    Arvuliselt enim otsustati rahastada erinevaid keskkonnateadlikkuse projekte, mille maksumus on võrreldes teiste projektidega üldjuhul väiksem, kuid sisu mitte vähem tähtsam. 170-le positiivse otsuse saanud hariduseteemalisele taotlusele läheb kokku üle 17 miljoni eesti krooni.

    Lisaks rahastusotsustele määras nõukogu järgmise keskkonnaprogrammi taotlusvooru tähtajaks 15. veebruari ning kinnitas finantseerimise korra muudatused. Nimetatud muudatustega täiendati keskkonnateadlikkuse projektide osas taotluse ja aruande vormi.

  • 14. detsember 2009 | 00:00

    Läbi toetuste loodab riik parandada ja ühtlustada keskkonnahariduse kättesaadavust Eestis, mistõttu rahastatakse just infrastruktuuri rajamist ja arendamist. Nii on võimalik euroraha toel ehitada keskkonnaharidustegevuse vajadustele vastavaid hooneid või rajatisi, kohendada või ümber ehitada ruume, soetada vajalikku sisustust ja õppevahendeid ning rajada õuesõpet toetavat infrastruktuuri. Tingimuseks on muidugi see, et kõike eelpool toodut kasutataks just keskkonnahariduse andmiseks.