Ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamine

Staatus

Elluviimisel

Rahastusallikas

Euroopa Majanduspiirkond (EMP)

Toetame kohalike liikide ja elupaikade seisundi tagamist ning võõrliikide leviku ohjamist.

Toetuse info Taotlemine Hindamine ja rahastamine Elluviimine

Taotlusvoor ei ole avatud, rahastust saanud projektid on elluviimisel.

Tutvu projektidega:

Eesti Maaülikool - Invasiivsete võõrliikide tõrje Eesti magevetes
Tartu Ülikool - Invasiivsete võõrliikide ja kliimamuutuste mõju Eesti mereökosüsteemidele

Toetuse andmise eesmärk oli kaasa aidata kohalike liikide ja elupaikade soodsa/hea seisundi tagamisele, kohalike ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamisele kliimamuutuste ja võõrliikide survele ning võõrliikide leviku ohjamine.

Toetust andsime Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmist "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine". Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Euroopa Majanduspiirkonna toetused 2014-2021

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra, vastavalt riigi suurusele ja jõukusele, Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kaudu 15 Euroopa riiki 1,548 mld euroga, millest 95,8% moodustab Norra 3% Islandi ja 1,2% Liechtensteini toetus.

EMP toetuste raames rahastatakse erinevaid programme Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.

Toetuste üldeesmärk on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel.

Rahastamisperioodil 2014-2021 on EMP toetuste raames Norra, Islandi ja Liechtensteini toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks.

Milleks sai toetust?

Toetust sai taotleda toetuse andmise tingimuste (TAT) punktis 6 loetletud looduskaitseliste ja merekeskkonnaga seotud tegevuste elluviimiseks.

Punktis 6.1 toodud looduskaitselised tegevused

invasiivsete võõrliikide sissetulekuteede analüüsi koostamine (punkt 6.1.1);
liikide ja asukohtade eripära arvestav tõrje võimaluste ja meetodite uurimine ja väljatöötamine, sellel analüüsil põhinevad praktilised tõrjetööd ning saadud teadmiste ja kogemuste levitamine avalikkusele ja sidusrühmadele, sealhulgas invasiivsete veevõõrliikide tõrje kokku vähemalt 20 Eesti leiukohas (punkt 6.1.2);
koolitamine veevõõrliikide praktilise tõrje ning laiemalt veevõõrliikide põhjustatud probleemide ning võõrliikide leviku ennetamise ja ärahoidmise teemal (punkt 6.1.3).

Punktis 6.2 toodud merekeskkonnaga seotud tegevused

selgitamaks kliimamuutuste ja invasiivsete võõrliikide mõju Eesti mereökosüsteemidele ning asjakohaste hindamismetoodikate ja juhendmaterjalide väljatöötamine (punkt 6.2.1):
CO2 sidumiseks väärtuslike mereelupaikade leviku selgitamine, pilootprojekt selliste elupaikade ja koosluste taastamiseks või rajamiseks (punkt 6.2.1.1);
invasiivsete merevõõrliikide bioloogilise mõju hindamine kohalikele liikidele, asjakohaste hindamissüsteemide ja –metoodika arendamine (punkt 6.2.1.2);
invasiivsete merevõõrliikide sissetulekuteede ja riskialade analüüs, leevendamismeetmete väljapakkumine (punkt 6.2.1.3).

Rahastamisele kuulub nii punktis 6.1 kui ka 6.2 suurima punktisumma saanud taotlus taotlusvooru eelarvevahendite piires. Toetatavad tegevused ja võõrliigid on täpsemalt välja toodud toetuse andmise tingimustes.

Kes said toetust?

Teadusasutused ja ülikoolid (Eesti Vabariigis registreeritud ja peavad vastama teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 3 sätestatule).

Kui palju sai toetust?

Toetuse minimaalne summa taotluse kohta oli 200 000 eurot ja maksimaalne summa oli 600 000 eurot.
Toetuse maksimaalne määr oli 85% abikõlblikest kuludest.
Omafinantseering pidi moodustama vähemalt 15% abikõlblikest kuludest.
Taotlusvooru eelarve oli 800 000 eurot.

Projektipartneriks võis olla Eesti, Islandi, Liechtensteini või Norra kohaliku omavalitsuse asutus, ülikool või teadussasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes.

Taotluse menetlemine koosneb järgmistest etappidest:

taotluse vastuvõtmine
taotleja, projektipartneri ja taotluse vorminõuetele vastavuse kontrollimine
taotluse sisunõuetele vastavuse hindamine
valikukomisjoni otsus, kas taotlust rahastatakse või mitte
projektilepingu sõlmimine või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemine

Taotluste menetlemine ja hindamine on pikemaajaline protsess, mis võib aega võtta kuni 90 kalendripäeva.

Taotleja, projektipartneri ja taotluse vorminõuetele vastavust kontrollib KIKi projektikoordinaator, kes vajadusel saadab taotlejale puuduste kohta päringu ja annab parandamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

Vastavuse kontrolli läbinud taotlus suunatakse sisulisse hindamisse. Taotluste sisu hindavad hindamiskriteeriumite alusel vähemalt kaks Keskkonnaministeeriumist ja KIKist sõltumatut eksperti. Ekspertide hinnetel põhinevat projektide paremusjärjestust analüüsib Keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud valikukomisjon, kes teeb otsuse projekti rahastamise või taotluse mitterahuldamise kohta.

KIK edastab rahastatavate projektide taotlejatele allkirjastamiseks projektilepingud. Projektilepingu allkirjastamiseks on aega 10 kalendripäeva. Kui taotleja ei tagasta projektilepingut 10 kalendripäeva jooksul pärast kättesaamist, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning võimalusel rahastatakse pingereas järgmine taotlus.

Projektipartneri(te) olemasolu korral on taotleja kohustatud sõlmima projektipartneri(te)ga partnerluslepingu(d) enne projektilepingu sõlmimist.

Keskkonnaministri käskkirja ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamise toetuse projektide rahastamise kohta leiab siit lehelt paremalt projektide hindamisega seotud dokumentide alt.

Alustage projekti elluviimist pärast projektilepingu allkirjastamist. Projektileping ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame lepingu põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel. Alustage projekti tegevustega lepingus määratud tähtajal.

Projekti elluviimine koosneb järgmistest etappidest:

vajadusel hangete plaani ja maksete prognoosi esitamine
hangete läbiviimine
kuludokumentide esitamine ja toetuse maksmine
aruandlus

NB! Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui kuupäev, mil kinnitatakse projektide pingerida, ning lõpp ei või olla hilisem kui 30.04.2024. Taotleja ja/või projektipartner ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi tegevuste elluviimiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtuakti sõlmimine jms), va partnerluslepingu sõlmimine enne projektide pingerea kinnitamist.

Toetuse saaja ja projektipartner(id), kui nad on hankijad, peavad projekti raames kaupu või teenuseid ostes järgima oma asukohariigi riigihangete regulatsioonis ja EL direktiivides hankijale sätestatud kohustusi.

Hankeplaan

Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projektilepingu sõlmimist peab toetuse saaja esitama KIK-ile hankeplaani, kui nii on sätestatud projektilepingus. Toetuse saajad peavad esitama hankeplaani igal aastal 10. jaanuariks, 10. aprilliks, 10. juuliks ja 10. oktoobriks.

Toetuse saaja esitab hankeplaani KIKi kehtestatud vormil (leiad lehe paremalt äärelt elluviimisega seotud dokumentide alt) läbi E-toetuse keskkonna postkasti.

Hankeplaan annab ülevaate projektiga seotud hangetest, sisaldab informatsiooni hangete eeldatava maksumuse, menetlusliigi ja väljakuulutamise aja, sõlmitud lepingute ning planeeritavate maksete kohta. Hankeplaan on KIK-ile aluseks järelevalvetoimingute teostamisele, hangete kontrolli planeerimisele ja projekti elluviimise seisu hindamisele (sh maksete prognoosimine).

NB! Hankeplaani „maksete prognoos“ osa on kassapõhine, st selle täitmisel lähtutakse toetuse väljamaksmisest E-toetuses. Kulu, mis on E-toetuses välja makstud (ettemakse puhul on kulud kinni kantud), kajastatakse möödunud perioodide tehtud kulutustena. Kulu, mis ei ole veel tehtud, tuleb näidata tulevase perioodi planeeritava maksena arvestades planeeritavat väljamakstavat aega E-toetuses.

Hanked ja lepingud

Kui hanke eeldatav maksumus on suurem kui 30 000 eurot käibemaksuta, tuleb hange läbi viia riigihangete registris. Toetuse saaja ei või projekti elluviimisega seotud hanketeadet avaldada enne projektide pingerea kinnitamist.

Toetuse saaja on kohustatud enne hanketeate riigihangete registris avaldamist esitama KIKile ülevaatamiseks hanke alusdokumentide eelnõud. Selleks tuleb KIKi projektikoordinaator riigihangete registris vastava hanke juurde lisada kui „vaatleja“.

Hanke alusdokumentide eelnõud tuleb esitada KIKi projektikoordinaatorile ülevaatamiseks juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 20 000 eurot käibemaksuta.

Pärast hankelepingu allkirjastamist tuleb leping (sh allkirjastatud lepingu fail) sisestada E-toetuse keskkonda vastavasse moodulisse „Hanked ja lepingud“.

Enne riigihanke alusdokumentide või hankelepingu muutmist tuleb esitada KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.

Samuti tuleb esitada enne hankelepingu reservi kasutamist KIKile reservi kasutamise põhjendus.

Hangete läbiviimisel tuleb jälgida samaväärsuse märget. Leitav lehe paremalt äärelt projekti elluviimise dokumentide alt.

Projektide kuludokumendid tuleb esitada läbi E-toetuse keskkonna. Kuludokumentide sisestamisel on väljade juures abiinfo ehk ?, mis on abiks andmete sisestamisel.

EMP kuludokumente (KD) menetletakse ja väljamakseid tehakse vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmäärusele (leitav lehe paremalt äärelt EMPi õigusaktide alt), vastava meetme tegevuse toetuse andmise tingimustes (TAT) ettenähtule ning projektilepingule.

Toetus makstakse toetuse saajale pärast kuludokumendi esitamist toetuse saaja poolt tasutud kuludokumendi alusel. Põhjendatud juhul maksab KIK toetust välja etapiviisiliselt ettemaksetena maksetaotluse alusel, kui sedasi on sätestatud TATis. Asutustele, kes saavad kasutada sildfinantseerimise võimalust, tehakse projekti maksed ainult tegelike kulude alusel.

Iga lepingu esimese väljamakse alus on projekti käigus sõlmitud hankeleping koos hankemenetluse toimumist tõendavate dokumentidega. Need peab KIKile esitama E-toetuse vahendusel kohe pärast hankelepingu sõlmimist, et makse tegemisel oleks võimalik makse lepinguga siduda.

Lõppmakse suurus on vähemalt 10% toetusest ja see makstakse toetuse saajale tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui KIK on kinnitanud lõpparuande.

Riigikassa maksab toetuse välja KD ja selle lahutamatute lisadokumentide alusel toetuse saajale (TS).

KD-le (välja arvatud ettemakse korral) ja ettemakse kasutamise tõendamisel lisatakse E-toetuse keskkonnas makse sisestamisel järgmised dokumendid toetuse saaja ja projektipartneri(te) tehtud abikõlblike kulude kohta:

kohustuste tekkimise aluseks olevad kuludokumendid, sealhulgas asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad;
TS raamatupidamise kirjend arve kajastamise kohta. Arved peavad olema koostatud arvestades lepingutingimusi (sh lepingus ettenähtud kulusid, ettemaksu tagasiarvestust, maksetingimusi, tagatisi jms) ning tegevused ja kulud peavad olema tehtud projektilepingus sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
kulu tasumist tõendav dokument (tasumist tõendav dokument on panga väljavõte, millel on arhiveerimistunnus; maksekorraldus, kassa väljaminekuorder või e-riigikassa infosüsteemi konto väljavõte). Tasumist tõendav dokument tuleb esitada nii toetuse kui ka omafinantseeringu kohta.
projektipõhine kulutuste väljavõte raamatupidamisest (esimese ja viimase väljamakse juures). Esimese MT-ga väljavõte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti kõik kulud (nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud) on selgelt eristatavad muudest TS kuludest. Viimase väljamakse juures TS raamatupidaja allkirjastatud projektipõhine raamatupidamise kulukonto väljavõte (väljavõttes peavad olema kulud projekti algusest lõpuni);
aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses koostatud analüüsid, uuringud, dokumendid ja muud materjalid;
muud dokumendid, juhul kui need on nõutud vastavas TATis või rakendusmääruses.
välispartneri kulude tõendamiseks piisab, kui toetuse saaja esitab KIKile selle välispartneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mis on teostatud sõltumatu ja sertifitseeritud sama riigi audiitori poolt, kus on sätestatud, et selle partneri kulud on tehtud vastavalt EMP rakendusmäärusele, toetuse andmise tingimustele ja korrale, kohalikule seadusandlusele ja üldtunnustatud raamatupidamistavale.

NB! Projekti kaudsed kulud on abikõlblikud kulud, mida projekti elluviija ja/või projektipartner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Kui projekti eelarve sisaldab kaudseid kulusid, siis need moodustavad 15% projekti otsestest abikõlblikest personalikuludest ning neid ei hüvitata kuludokumentide alusel, vaid arvestatakse E-toetuses kuludokumentidega esitatud otsestest abikõlblikest personalikuludest.

Personalikulude tasumise korral lisatakse KD-le järgmised dokumendid:

esimese makse puhul tööleping ja ametijuhend, kus on eristatavad töötaja ülesanded projekti elluviimisel (sh tasustamise põhimõtted, millest nähtub, et palk on põhjendatud ja mõistlik ning tööülesanded on sisult abikõlblikud; kui töölepingus, selle lisas, käskkirjas või otsuses ei ole sätestatud projektiga seotud tööülesannete osakaalu kogu tööst, tuleb tööaja kohta esitada tööajatabel);
töölepingu muudatuse korral töölepingu muudatus;
palga arvestuse alusdokument (palgalipik või raamatupidamise väljavõte eristatavate töötasuosade kohta), millele on lisatud TS raamatupidamise kirjend personalikulude kajastamise kohta;
maksedokumendid (maksekorraldused), mis näitavad kogu töötasult arvestatud seadusjärgsed tööandja maksud ja töötaja töötasu;

Kui palgakulud tasutakse koondsummana terve asutuse lõikes, käsitletakse tasumist tõendava dokumendina väljavõtet raamatupidamise arvestusest, millel on esitatud projektiga seotud isikute töötasude ja maksude ülekannete kuupäevad ning vastavad summad.

NB! Puhkusetasu, tulemustasu ja muude seadusest tulenevate hüvitiste arvestamisel palun juhinduda RTK koostatud juhendist ja abitabelist. Leitavad lehe paremalt äärelt elluviimise dokumentide alt.

Kuludokumentide, ettemaksetaotluse ja ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi E-toetuses esitamisest arvates. Kui KIKile esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator toetuse saajaga ühendust läbi E-toetuse postkasti (toetuse saaja näeb kirja E-toetuse keskkonda sisse logides) ja teavitab teda esinenud puudustest. KD menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua toetuse saaja dokumente parandab.

Viimase makse tegemise eeldus on projekti lõpparuande esitamine. Lõpparuandele tuleb lisada TATis nõutud lisadokumendid.

NB! KIKil on õigus küsida kõiki täiendavaid dokumente, mis tõendavad deklareeritud töö tegemist, kulu tekkimist ja tasumist.