Üleujutusohu riskide ehituslikud tegevused
Toetame üleujutusohu riskide maandamise ehituslikke tegevusi.
Taotlusvoor ei ole avatud. 13. märtsil 2023 lõppenud taotlusvooru saabunud projektid on ülevaatamisel ja hindamisel. Varasemad projektid elluviimisel.
Toetuse eesmärk on ära hoida või vähendada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele.
Toetuse abil ellu viidud tegevused peavad panustama üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2016–2021 sisalduvatesse meetmekava tegevustesse ja eesmärkide saavutamisse.
Toetusmeedet rahastatakse perioodi 2013-2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud tulu riigi eelarvestrateegia meetmest „Üleujutusohu riskide maandamine“. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
Millele antakse toetust?
- Tiheasustusaladel sademevee hajutamiseks, äravoolu viivitamiseks ning vee pinnasesse sidumise soodustamiseks (tiigid, viibekraavid, kogumismahutid, rohekatused, vihmaaiad, puhveralad jne);
- sademevee hajutamiseks ning vee pinnasesse imbumist soodustavateks tegevusteks (sootide, kuivendatud alade veerežiimi ja lammialade taastamine, tehismärgalade ja imbväljakute rajamine jne);
- maaparandussüsteemide ja muude kuivendussüsteemide uuendamiseks ja rekonstrueerimiseks;
- äravoolu soodustavate, veetaset alandavate, kõrgveetekke võimalusi vähendavateks ehitustehnilisteks tegevusteks;
- muudeks ehituslikeks tegevusteks, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks.
Kes saavad toetust?
Üleujutusriski piirkondadeks määratud:
- kohaliku omavalitsused;
- kohalike omavalitsuste liidud;
- ühele või mitmele kohaliku omavalitsusele 100% kuuluvad vee-ettevõtjad.
Riskipiirkonnad Lääne-Eesti vesikonnas
- Pärnu linn
- Sindi linn
- Võiste alevik
- Häädemeeste alevik
- Virtsu alevik
- Kuressaare linn ja Nasva alevik
- Kärdla linn
- Haapsalu linn
- Tallinna linn, Haabersti
- Tallinna linn, Põhja-Tallinn
- Tallinna linn, Kesklinn
- Tallinna linn, Pirita
- Kiisa alevik ja Maidla küla
- Maardu linn
- Raasiku alevik
- Paide linn
Riskipiirkonnad Ida-Eesti vesikonnas
- Tartu linn
- Aardlapalu küla
- Võru linn
Kui suur on toetus?
- Toetuse maksimaalne summa ühe taotluse kohta on 800 000 eurot ilma käibemaksuta. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti abikõlblikest kuludest. Vooru eelarve on 930 374,93 eurot.
Kuidas taotleda?
- Taotlusi saab 13. märtsist 2023 esitada E-toetuse keskkonnas kuni 13. märtsini 2023.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKis projektide hindamine ja rahastamine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKi projektide elluviimine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.Selle toetusega seotud projekti elluviimiseks vajalikud materjalid leiad siit lehe paremalt poolt.
Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus algab ja lõpeb ning tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Projekti abikõlblikkuse periood on märgitud taotluse rahuldamise otsuses. Projekti hilisem abikõlblikkuse lõpp võib olla vabariigi valitsuse 08.11.2016 määruses nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi 2013‒2020 enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ sätestatud enampakkumisel saadud tulu kasutamise perioodi lõpptähtaeg ehk 30. november 2024
Projekti elluviimist tuleb alustada kolme kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates. Projekti elluviimise alustamiseks loetakse taotluses kavandatud hanke väljakuulutamist.
Abikõlblikud kulud on §-s 2 loetletud eesmärkide saavutamiseks §-s 3 nimetatud tegevuste elluviimise kulud:
1) paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud tegevuste ehituslikud kulud;
2) projekti juhtimisteenuse kulu või projektijuhi personalikulu kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest;
3) paragrahvi 3 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kulu, sealhulgas asjakohased tasud ja lõivud, maksimaalselt 15% projekti abikõlblikest kuludest;
4) põhiprojekti ja tööprojekti koostamise kulu (sh vajalikud uuringud ja geodeesia ning kõik muu ehitamiseks vajaliku väljaselgitamine);
5) õigusnõustamise tasu, notaritasu, riigilõiv, tehnilise või finantsekspertiisi kulu ning raamatupidamiskulu, kui need on otseselt seotud § 3 lõikes 3 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või elluviimiseks;
6) omanikujärelevalve teenuse kulud.
Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) eelprojekti koostamise, keskkonnamõju hindamise ja muud sobiva ehitusliku või tehnilise lahenduse väljaselgitamise kulud. Eelprojekti all on mõeldud ehitusseadustiku ja majandus- ja taristuministri 17.7.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ nõuetele vastavat eelprojekti.
2) enne taotluse rahuldamise otsust tekkinud kulud.
Projekti elluviimisega seotud hanketeadet ei või avaldada enne taotluse rahuldamise otsuse kuupäeva. Hanked tuleb läbi viia hangete registris ja selle leiab siit: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/
Lihthanke piirmäära ületava hanke riigihanke alusdokumentide eelnõud tuleb esitada KIKile ülevaatamiseks enne hanke väljakuulutamist.
Hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, tuleb küsida kolm võrreldavat hinnapakkumist piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitada saadud hinnapakkumused ja nende küsimist tõendavad dokumendid koos sõlmitud lepinguga KIKile.
Enne hankedokumentide või hankelepingu muutmist tuleb dokumentide või lepingu muudatuse eelnõu edastada KIKile ülevaatamiseks.
Toetus makstakse toetuse saajale abikõlbliku kulu hüvitamiseks tegelike kulude alusel.
Maksetaotlus tuleb esitada läbi e-toetuse keskkonna. Makse teostamise eelduseks on vajalik e-toetuse keskkonda lisada järgmised dokumendid:
1) hanget tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris;
2) hankeleping;
3) lepingu muudatused, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolu korral;
4) arve või muu raamatupidamisdokument;
5) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.
Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui KIK on aruande kinnitanud ja lugenud projekti tegevused elluviiduks. Lõppmakse tehakse tasutud kuludokumentide alusel.
Vahe- ja lõpparuande toetuse kasutamise kohta tuleb esitada e-toetuse keskkonna kaudu. Vahearuanne tuleb esitada iga aasta veebruariks. Projekti lõpparuanne tuleb esitada hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.
Lõpparuande juures tuleb tuua ka pildimaterjali lõpptulemuse kohta. Kui projekti tegevus toimub veekogus või see mõjutab veekogumi seisundit või seab ohtu veemajanduskavas kehtestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise, siis esitatakse seireprogrammi tulemuste kirjeldus.
Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale lõppmakse tegemist. Lõppmakse võib teha pärast abikõlblikkuse perioodi, kuid selle aluseks olevad kulud peavad olema tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse periood
KIK-l õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.
Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega. Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Toetas Eesti riik“ . Kasutada tuleb Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo ja KIKi logo. Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite (viitades toetusmeetmele) kui ka soetatud objektide tähistamisega eespool nimetatud viisil.
Toetusmeedet rahastatakse perioodi 2013-2020 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadud tulu riigi eelarvestrateegia meetmest „Üleujutusohu riskide maandamine“. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.
