Lasteaialaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine

Mida toetame?

Toetame tegevusi, mis tutvustavad lastele rohetehnoloogia valdkonda ja selle seost kliimamuutustega ning panustavad keskkonnahoidu läbi praktiliste tegevuste. Meetme eesmärgiks on suurendada koolieelsete lasteasutuste laste teadlikkust kliimamuutustest ja rohetehnoloogiatest.

Rohetehnoloogia on kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Rohetehnoloogia kasutab maksimaalselt ära taastuvaid energiaallikaid ja materjale, tagades minimaalse ressursside, sh energia kasutuse.

Teadlikkuse suurendamise projektid peavad olema suunatud koolieelsete lasteasutuste lastele.

Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest).

Kes saab toetust taotleda?

1) Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik;

2) valitsusasutus või selle hallatav asutus;

3) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus.

Milline on vooru eelarve? 

Vooru eelarve on 351 300 eurot.

Kuidas taotleda? 

Taotlemine toimub e-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuste keskkonnas on olemas vastav taotluse vorm. Täidetud taotlus koos nõutud dokumentidega esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks esindusõigusliku isiku poolt.

Mis on projektide maksimaalne kestus?

Projektide maksimaalne kestus on 10 kuud. Projekti elluviimisel tuleb sellega kindlasti arvestada. Abikõlblik periood algab rahastuotsusest ning kestab kuni 10 kuud.

Milline on projekti toetuse suurus?

Ühe projekti kohta on vähim toetus 3 000 eurot ja suurim toetus 15 000 eurot.

Toetuse maksmisel kohaldatakse Euroopa Liidu riigiabi või vähese tähtsusega abi (VTA) reegleid (kui need on asjakohased).

Kui suur on toetuse maksimaalne määr?

Toetuse maksimaalne määr on 95% abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 5% abikõlblike kulude kogumaksumusest. Taotlusele on vaja lisada omafinantseeringut kinnitavav ja tõendav dokument. Samuti hinnapakkumused eelarves toodud kulude või selgituskiri eelarve kulude ja hindade kohta. 

Võrreldavad hinnapakkumised tuleb esitada teenuste, asjade, või tööde soetamiseks, mille eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot,  või turuhinna analüüs, millest on näha teenuse, asja või töö eeldatav maksumus.

Taotlusi saab esitada e-toetuse keskkonna kaudu alates 7. maist 2024. Taotluste esitamise tähtaeg on 8. juuli 2024. 

Taotluse hindamine koosneb järgmistest tegevustest:

• taotluse vastuvõtmine
• taotleja ja taotluse vastavuse kontroll
• taotluse sisuline hindamine
• nõuetele vastavatele taotlustele eelistushindamine
• otsus, kas taotlust rahastatakse või mitte

Taotluse hindamine on pikemaajaline protsess, mis võib alates taotluste esitamise tähtpäevast aega võtta kuni 3 kuud.

Taotluse vastavust kontrollib KIKi projektikoordinaator, kes vajadusel saadab taotlejale puuduste kohta päringu ja annab parandamiseks tähtaja. Vastavuse kontrollis vaadatakse üle, kas taotlusele ja taotlejale kehtestatud nõuded on täidetud. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll toimub toetuse andmise tingimuste § 12-13 alusel. Kui taotlus ei läbi vastavuse kontrolli, tunnistatakse see mittevastavaks.

Vastavuse kontrolli läbinud taotlus suunatakse edasi sisulisse hindamisse. Taotluste sisu hindavad eksperdid, kes võivad olla nii KIKist kui väljastpoolt. Sisulises hindamises hinnatakse, kas taotluses kavandatud tegevused ja eesmärgid vastavad toetuse eesmärgile. Taotluse sisuline kontroll toimub toetuse andmise tingimuste § 16 alusel.

Projekti elluviimine algab rahastusotsuses määratud tähtajal, mis ei või olla varasem taotluse rahuldamise otsuse kuupäevast. Taotluse rahastusotsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi projekti elluviimisel.

Projekti elluviimine koosneb:

• projekti elluviimiseks vajalike lepingute sõlmimine (näiteks töölepingud)
• projekti elluviimisega seotud hangete läbiviimine (riigihangete registris) ja/või võrreldavate hinnapakkumiste võtmine (kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta)
• projekti elluviimisega kaasnevate kuludokumentide (arved, maksekorraldused, palgalehed jne) esitamine ja toetuse maksmine
• projekti lõpparuande esitamine

Projekti elluviimisel kehtivad ka avalikustamise ja teavitamise nõuded. Soovitavalt on projektidel oma veebilehekülg, kus avaldatakse olulisem info ja pildimaterjal projekti kohta. Avalikkust võib teavitada ka näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite jms kaudu. Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Toetas Eesti riik“. Kasutada tuleb Kliimaministeeriumi kolme lõviga logo ja lisada ka KIKi logo.

Milline on projekti abikõlblikkuse periood?

Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 10 kuud taotluse rahuldamise otsusest.

Millised on kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted?

Abikõlblik kulu peab vastama järgmistele tingimustele:

1. kulu on tekkinud ja makstud abikõlblikkuse perioodil (abikõlblik periood algab rahastuotsusest ning kestab kuni 10 kuud) ning on vajalik taotluses nimetatud tegevuseks ning on projekti eelarves ära toodud;
2. kulu on projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, mõistlik, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud ning vältimatu projekti elluviimiseks;
3. kulu on tõendatud kuludokumendiga (näiteks arve) ja selle on tasunud toetuse saaja;
4. kulud kajastuvad toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning vastavad raamatupidamise seadusele.

Mis on abikõlblik kulu ja millised kulud on abikõlblikud?

Abikõlblik kulu = toetus (95%) + omafinantseering (5%)

Abikõlblikud kulud peavad olema tasutud toetuse saaja poolt ning need kajastuvad toetuse saaja raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ja kontrollitavad ning vastavad raamatupidamise seadusele.

Abikõlblikud kulud on:

1. Projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise, teenuste ja tööde tegemise ja tellimise kulud. Kui kulu on suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta, tuleb võtta võrdlevad hinnapakkumused. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2. Projektijuhtimise kulu või projektijuhi töötasu kuni 10% abikõlblikest kuludest. Näiteks projektijuhi, projektijuhi assistendi ning raamatupidaja töötasudega seotud kulud, mis põhinevad projekti rakendamise tegelikel kuludel. NB! Abikõlblik ei ole toetuse saaja juhtimisega seotud personalikulu. Samuti ei ole toetuse saaja üldkulud abikõlblikud. Üldkulude all on mõeldud neid kulusid, mida projekti elluviija teeb ka projekti ellu viimata ning mida ei saa otseselt seostada projektiga.
3. Projekti heaks töölepingu (edaspidi leping) alusel töötavate töötajatele või avaliku sektori teenistujatele või kaasatud ekspertidele (näiteks mentor, teadlane jne) makstav töötasu, mis sisaldab ka kõiki vajalikke makse ja hüvitisi, mis on lepingute alusel asjakohased. Lepingus tuleb ära tuua töötaja projektiga seotud tööülesannete loetelu, oodatavad tulemused, töömaht ja makstava töötasu suurus. Tehtud töö tõendamiseks esitavad töötaja ja ekspert kokkuvõtte tehtud töödest või üleandmis-vastuvõtmisakti, mis sisaldab tehtud tööde ja saavutatud tulemuste ülevaadet. Kui projekti heaks tööd tegev töötaja või ekspert täidab asutuses ka muid projektiga sidumata ülesanded, peavad projektiga seotud ülesanded olema selgelt eristatavad.
4. Projektiga seotud sõidukulu ühissõiduki pileti või taksoarve alusel, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või kooskõlas asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimuste ja hüvitisega tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.
5. Projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud. Projekti käigus loodud digitaalsed õppematerjalid ja -vahendid jagatakse www.keskkonnaharidus.ee lehel.
6. Õppereiside korraldamise kulud. Õppereis peab olema seotud lasteaias tehtavate rohetehnoloogia tegevustega. Õppereisi kulud ei tohi ületada 50% projekti abikõlblikest kuludest. Eesmärk on rahastada rohkem sisulisi ja praktilisi tegevusi. Rohetehnoloogiaid tutvustavates õppeprogrammides saavad lapsed  tutvuda tänapäevaste ja uute tehnoloogiatega.
7. Muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.

Kuidas toimub toetuse väljamaksmine?

Toetus makstakse pärast maksetaotluse esitamist E-toetuse keskkonnas ja tasutud kuludokumentide alusel.

Põhjendatud juhul tehakse taotlejale väljamaksed ettemaksetena. Ettemakseid maksab KIK välja etapiti maksetaotluse alusel:

1. esimene ettemakse on 10–30% toetusest;
2. järgmised ettemaksed, mille suurus on 10–30% toetusest, tehakse toetuse saajale, kui eelmise ettemakse kasutamine on tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.

Lõppmakse suurus on vähemalt 10% toetusest ja see makstakse toetuse saajale tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande. Kui toetus on makstud ettemaksetena, peab ettemaksete kasutamine olema lõppmakse taotlemise ajaks tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.

Kus tuleb avaldada valminud õppematerjalid?

Projekti raames loodud õppematerjalid ja õppevahendid, nii nende trükised kui ka digitaalsed materjalid tuleb avaldada veebilehel www.keskkonnahariduse.ee. Nii jõuavad riigi toel valminud õppematerjalid paljude huvilisteni.

Millal peab toetuse saaja esitama KIKile projekti lõpparuande?

Toetuse saaja esitab KIKile projekti aruande koos viimase maksetaotlusega 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu E-toetuse keskkonna vahendusel. Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande ja teinud lõppmakse.

Kuidas toimub projekti tegevustest teavitamine?

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega. Projektiga seotud infomaterjalid, üritused ja/või objektid tuleb tähistada lisainfoga sõnastuses: „Toetas Eesti riik“ ning lisada Kliimaministeeriumi ja KIKi logod. Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite (viidates toetusmeetmele) kui ka soetatud asjade tähistamisega eespool nimetatud viisil.