Kaugkütte katlamajade ja soojustorustike uuendamine
Toetame kaugküttesüsteemides soojuse tootmise seadmete ning soojustorustike rekonstrueerimist ning ehitust.
Toetus on suletud ja taotlused on hindamisel.
20. septembril toimunud taotlusvooru infopäeva saab järele vaadata SIIT.
Toetus on suunatud riigiasutustele, kohalikule omavalitsuse üksustele ja neile kuuluvatele äriühingutele ning soojusettevõtjatele.
Toetuse eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust.
Toetust jagame Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Toetatavad tegevused on:
- kaugküttekatelde renoveerimine;
- kaugkütte soojustorustiku renoveerimine;
- lokaalkütet kasutava hoone ühendamine olemasoleva kaugküttevõrguga.
Toetuse eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust.
Toetust anname kaugkütte soojuse tootmise seadme renoveerimiseks.
Taotleda saab soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv äriühing või asutus ning riigiasutus.
Toetuse osakaal on kuni 45% projekti abikõlblikest kuludest ning toetuse summa peab jääma 20 tuhande ja 1 miljoni euro vahele.
Taotlusvooru eelarve on 7,5 miljonit eurot.
Toetuse eesmärk on suurendada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsust ja vähendada põletusseadmest pärinevate saasteainete heitkogust.
Toetust anname:
- soojustorustiku renoveerimiseks kaugküttevõrkudes;
- lokaalkütet kasutava hoone tarbijapaigaldise ühendamiseks olemasoleva kaugküttevõrguga.
Taotleda saab soojusettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses, kohaliku omavalitsuse üksus ja kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv äriühing või asutus ning riigiasutus.
Toetuse osakaal on projekti abikõlblikest kuludest 30 protsenti, mida võib suurendada 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele ja 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava toetuse korral. Toetuse summa peab jääma 20 tuhande ja 1 miljoni euro vahele
Taotlusvooru eelarve on 15 miljonit eurot.
Siit leiad KIKi kodulehelt selgituse, kuidas käib KIKis projektide hindamine ja rahastamine. Täpsed nõuded tulenevad iga toetuse ja rahastuallika õigusaktidest, rahastusotsusest ning KIKi kehtestatud nõuetest.
Alustage projekti elluviimist rahastusotsuses määratud tähtajal, kuid mitte enne taotluse esitamist. Rahastusotsus ja seal toodud tingimused on projekti elluviimise alus. Soovitame otsuse põhjalikult läbi lugeda, kuna see täpsustab toetuse kasutamise tingimusi teie projekti elluviimisel.
Projekti elluviimine koosneb:
- hangete plaani ja maksete prognoosi esitamine
- hangete läbiviimine
- kuludokumentide esitamine ja toetuse maksmine
- aruandlus
Hangete plaani ja maksete prognoosi vormi leiate KIKi veebilehelt. Esimest korda 30 päeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse kätte saamisest ning edaspidi korrigeeritult igal aastal 10. jaanuariks ja 10. juuliks.
Hangete läbiviimisel tuleb lähtuda ühendmääruse §-st 11 ja toetuse andmise tingimuste §-st 21.
Ehitustöö riigihanke menetlust või ostumenetlust tuleb alustada kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.
Kui otsuses on projekt määratud kindlasummalise maksega projektiks (kogumaksumus alla 200 000 euro), siis hankedokumente KIKile ei esitata ja KIK ei kontrolli hankeid.
Teiste projektide puhul, kui hanke eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta), siis tuleb riigihanke või ostumenetluse dokumendid esitada KIKile üle vaatamiseks enne hanke avaldamist. Aitame tuvastad võimalikke kitsaskohti, aga vastutus dokumentide korrektsuse eest jääb toetuse saajale.
Pärast hankelepingu sõlmimist võib KIK kontrollida hanke õiguspärasust.
Kui teete hanke riigihangete registris, siis lisage KIKi projektikoordinaator vastava hanke juurde kui „vaatleja“. Sõlmitud leping sisestage kohe pärast sõlmimist e-toetuse keskkonda.
Hanke ja lepingu andmed esitatakse e-toetuses moodulis Hanked ja lepingud.
Projekti muudatused
Kui projekti elluviimise käigus tekib vajadus projekti tegevuste, kestuse või muude muudatuste sisseviimiseks, siis pöörduge viivitamata KIKi projektikoordinaatori poole. Enne hankelepingu muutmist esitage KIKile üle vaatamiseks muudatuse eelnõu.
Kuludokumendid esitage E-toetuse keskkonna kaudu.
Andmete sisestamisel on abiks väljade juures olev abiinfo. Toetust maksame tehtud kulude eest, ettemaksu KIK ei maksa.
Kui projekti kogumaksumus on üle 200 000 euro, siis toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel.
Kui taotluse rahuldamise otsuse alusel makstakse toetust kindlasummalise maksena, siis esitab toetuse saaja maksetaotluse projekti elluviimise järel koos järgmiste dokumentide ja tõenditega:
1) tööde üleandmise-vastuvõtmise akt;
2) kasutusluba või kasutusteatis;
3) teostusmõõdistuse dokumendid soojustorustiku ehituse ja renoveerimise korral;
4) projekti lõpparuanne.
Kuludokumentide menetlemise aeg on kuni 80 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi E-toetuses esitamisest arvates. Kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator teiega E-toetuse postkasti kaudu ühendust ja teavitab teid puudustest. Kirja näete E-toetuse keskkonda sisse logides. Kuludokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua dokumente parandate.
Riigikassa maksab toetuse välja toetuse saajale või töövõtjale.
Kuludokumentide esitamise juhendid
Esimeses juhendis on ülevaade moodulist. Teised juhendid annavad suunised, kuidas erinevate toetuse maksmisviiside korral andmeid sisestada.
- Mooduli ülevaade– taotlus toetuse väljamaksmiseks saab alguse kulu või tegevuse andmete sisestamisest. Seejärel esitab allkirjaõiguslik või volitatud isik need toetuse andjale.
- Dokumendi liik: kuludokument – tõendatakse tekkinud kulu ja selle täies mahus tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel.
Dokumendi liik: osaliselt tasutud kuludokument– tõendatakse tekkinud kulu ja selle omafinantseeringu ulatuses tasumist. Toetuse väljamakse tehakse tekkinud kulude alusel, kuid nõuab hilisemat kulu täies mahus tasumise tõendamist.
Aruandluse kord on kirjas toetuse andmise tingimuste §-s 23.
Toetuse saaja esitab projekti vahearuande igal aastal 31. detsembri seisuga hiljemalt aruandlusperioodile järgneva jaanuari 15. kuupäevaks. Vahearuandes käsitletakse ühe aasta pikkust perioodi.
Projekti lõpparuanne esitatakse projekti tegevuste lõppemise järel ja hiljemalt 30 tööpäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu e-toetuse keskkonnas. Lõppmakse teeb KIK pärast lõpparuande heaks kiitmist.
Projekti järelaruanne esitatakse ühe aastase perioodi kohta alates lõppmakse tegemisest. Järelaruanne tuleb esitada 30 tööpäeva jooksul nimetatud perioodi lõpust arvates e-toetuse keskkonnas.