Rohetehnoloogia ettevõtluse arendamise programm

Viimati uuendatud 13.05.2021 Heitmekaubanduse kauplemissüsteem

Toetuse info

Taotluste vastuvõtt algas 3. mail ja lõppeb 5. juulil 2021.  

Taotlusvooru eesmärk arendada Eestis rohetehnoloogiaga seotud ettevõtlikkust ja ettevõtlust, mis aitab kaasa kliimaneutraalse majanduse suunas liikumisele ja Eesti rohetehnoloogia ettevõtete konkurentsi parandamisele.

Kliimaneutraalne majandus on nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitav majandus, kus inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heide on tasakaalustatud kasvuhoonegaaside sidumisega looduslike või tehnoloogiliste sidujate poolt. Selle arvutamiseks kasutatakse rahvusvahelist, Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogus (ingl. k Intergovernmental Panel on Climate Change, IPCC) väljatöötatud metoodikat. Vt SIIA.

Toetuse abil saame arendada rohetehnoloogia ettevõtteid, kes aitavad parandada tänaseid kitsaskohti eri eluvaldkondades, kasutades keskkonnasõbralikku ja puhast tehnoloogiat. Samuti suurendab see Eesti ettevõtete ekspordivõimet, kuna meetme abil tekib uusi rohetehnoloogia lahendusi, mida eksportida, ja uued lahendused parandavad omakorda Eesti ettevõtete konkurentsivõimet maailmas. Rohetehnoloogiate tervikliku ja läbimõeldud arendamise abil on võimalik tagada, et vähese süsinikusisaldusega majandusele üleminekuks vajalikku tehnoloogiat ei peaks teistest riikidest kalli hinna eest sisse ostma. Saaksime selle pöörata hoopis võimaluseks, et just Eestis töötataks välja need lahendused ja tehnoloogiad, mida teistele riikidele lähitulevikus eksportida.

Toetust anname Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi õhusõiduki käitajate kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tuludest. Toetusmeetme töötas välja Keskkonnaministeerium. 

Mida me toetame?

  1. Rohetehnoloogiaga seotud ettevõtte elutsükli faaside ja/või tehnoloogia valmidustasemete arenguprogrammide elluviimist ja mentorlust.
  2. Häkatonide ja ideekonkursside korraldamist.
  3. Olemasolevatele häkatonidele, konkurssidele ja arenguprogrammidele rohetehnoloogia suuna lisamist.

Toetatakse ettevõtte elukaare kõikide faasidega seotud algatusi, näiteks häkatonide ja ideekonkursside korraldamist eel-iduettevõte faasis ideedest iduettevõtteks saamiseni, olemasolevatele ärikiirenditele ja arenguprogrammidele rohetehnoloogia suuna lisamist. Oluline on seejuures rõhutada, et ettevõtteid toetatakse arenguprogrammide kaudu, mitte eraldi üksikute ettevõtete projektidena.

  • Arenguprogramm on ettevõtte või tehnoloogia arengufaasile komplekselt välja töötatud tegevuste kogum, mis aitab kaasa ettevõtteliikumisel ühest elutsükli või tehnoloogia arengufaasist järgmisse;
  • Häkaton on tarkvaraarenduse intensiivüritus, mille käigus töötatakse piiratud aja jooksul välja uue funktsionaalsusega kasutusvalmis tarkvara;
  • Ideekonkurss on uute rohetehnoloogiliste ideede võistlus mingi kindla probleemi lahendamiseks.

Projekti käigus tuleb otsida lahendusi valdkonna ettevõtete või ühiskonnas olevatele probleemidele ja kitsaskohtadele. Rohetehnoloogia ideede arendamise kaudu leitakse nutikaid lahendusi eri sektorite kitsaskohtade lahendamiseks, kasutades säästlikku, keskkonnasõbralikku ja puhast tehnoloogiat. Otsitakse lahendusi ja algatusi, kus on maksimaalselt kasutatud taastuvaid energiaallikaid ja/või materjale, mille tootmise energiakasutus on minimaalne ja/või loodud materjalid on kergesti ringlusse võetavad ja/või materjalid panustavad oluliselt ohutusse materjaliringlusesse ja asendavad teisi materjale.

Prioriteetseteks valdkondadeks on taastuv energeetika, põllumajandus ja metsandus ning transport. 

 

Kes saavad toetust?

  1. Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik.
  2. Valitsusasutus või selle hallatav asutus.
  3. Kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus.

Taotlejaks võivad olla näiteks MTÜd ja SAd ning ettevõtted või ülikoolid, kes tegelevad ettevõtluse arendamise programmidega või äriideede konkursside korraldamisega. Samuti valitsus- ja kohaliku omavalitsuse asutused ja nende hallatavad asutused, kes soovivad näiteks korraldada rohetehnoloogia ideekonkurssi mingi probleemi lahendamiseks. Samuti võivad taotlema tulla organisatsioonid, kes juba korraldavad ettevõtluse arendamise programme ja soovivad sinna lisada rohetehnoloogia suunda.

Oluline on tähele panna, et toetatakse rohetehnoloogiliste lahendustega tegelevatele ettevõtetele arenguprogrammide korraldamist ja elluviimist, mitte üksikuid ettevõtteid. Toetuse taotleja on sel juhul arenguprogrammide korraldaja või elluviija, mitte üksik ettevõtte, kes tegeleb rohetehnoloogiliste lahendustega.

Eri sektorite kitsaskohtade leidmiseks tuleb kaasata projektidesse sarnase valdkonna asutusi ühendav organisatsioon (näiteks erialaliidud või ühendused), kes seisavad nimetatud asutuste ühiste huvide edendamise eest ja tunnevad sektorite probleeme ja kitsaskohti. Kaasata juhul, kui see organisatsioon ise ei ole taotleja. Sarnase valdkonna asutusi ühendav organisatsioon on vaja projekti kaasata, et projekti tulemusel saada parimaid lahendusi, mis aitavad kaasa olemasolevate kitsaskohtade ja probleemide lahendamisele.

Kui palju saab toetust?

  • Taotlusvooru eelarve on 246 000 eurot. 
  • Ühe projekti toetuse summa on 3000 - 40 000 eurot.
  • Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblike kulude kogumaksumusest. Abikõlblikud kulud on täpsemalt lahti kirjutatud failis "Milline on abikõlblik kulu" (vt lehe paremal olevasse veergu Dokumendid).
  • Projektide maksimaalne kestus on 18 kuud.

Kuidas saab taotleda?

  • taotlus tuleb esitada E-toetuse keskkonnas hiljemalt 5. juulil 2021. Projektiga seotud suhtlus toimub E-toetuse keskkonnas ja E-toetuse kaudu edastatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks. Sellekohase nõusoleku ja e-posti aadressi annab taotleja taotlemise käigus. 

 

Toetusvooru raames toetatakse ka teist tegevust, milleks on üldhariduskoolide õpilastele suunatud rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise projektid. Täpsema info selle taotlusvooru kohta leiab SIIT. 

Lisainfo

Kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kohaldatakse tingimusi, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist VTA suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33. Riigiabi kohta saab lugeda SIIT.

Taotlejale antav toetussumma ei tohi koos samal majandusaastal ja sellele eelnenud kahel majandusaastal antud VTA ületada 200 000 eurot. See tähendab, et kui taotleja on juba saanud sellel perioodil näiteks EASilt VTAd 100 000 eurot, võib talle anda toetust veel vaid 100 000 eurot. VTA vaba jääki saab kontrollida Rahandusministeeriumi kodulehel asuvast avalikust päringust.   

Juhul kui toetus kvalifitseerub VTAks ja projekti kasusaajateks on ettevõtted, kes osalevad ettevõtluse arendamise programmis, on VTA saajateks nii toetuse saaja kui ka ettevõtted. Kui ettevõtluse arendamise programmis osaleval ettevõttel ei ole piisavalt VTA vaba jääki, siis ta ei saa programmis osaleda.

VTA saajaks on üldjuhul ettevõtja. Samas on Euroopa Kohus defineerinud ettevõtjat kui üksust, kes tegeleb majandusliku tegevusega olenemata nende õiguslikust staatusest ja sellest, kuidas ettevõtet rahastatakse.

Rohetehnoloogia on säästev ja keskkonnahoidlik tehnoloogia, mis vähendab inimtegevuse mõju keskkonnale. Selline tehnoloogia kasutab maksimaalselt ära taastuvaid energiaallikaid ja materjale, sh energia kasutus on minimaalne. Kõige olulisem on loodavate toodete säästlik iseloom kogu elutsükli ulatuses. Rohetehnoloogia määratluses arvestatakse toote või teenuse kogu elutsükli ulatust, mitte ainult kasutusfaasi. See tähendab, et rohetehnoloogiline ei ole toode, mille üksnes kasutusfaas on keskkonda säästev, vaid arvestama peab kõiki toote elutsükli faase (toorme kavandamine/tootmine; toote tootmine; levitamine, pakendamine; kasutus, taaskasutus; lõplik kasutusest kõrvaldamine; ümbertöötamine).

Projektil peab olema seose kliimamuutuste leevendamise ja/või kohanemisega ning see peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest) inglise keeles Rio markers developed for the OECD Development Assistance Committee’s Creditor Reporting System, OECD DAC CRS), mille abil otsustatakse, kas on tegemist projektiga, mis panustab kliimamuutuse leevendamisesse või selle mõjudega kohanemisesse. Taotleja märgib taotluses OECD metoodika järgi Rio markeri koodi, mis kohaldub tema taotlusele.

Taotluses nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega (vt Eesti ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava)

  • uued ärimudelid (sh mitme osalise, nt ettevõtete koostööl põhinevad ärimudelid), nagu ressursi taaskasutamine, ringtarneahel, jagamisplatvorm, toodete eluea pikendamine, toode kui teenus, ringmajandust soodustavad digilahendused (nt materjalipass, andmete efektiivsem töötlemine); 
  • kohalikud algatused, mis on suunatud lisandväärtuse loomisele kohalike ressursside (nt põllumajanduses, metsanduses) kestliku ja ökoinnovaatilise kasutamisega või sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamise kaudu (linnade, külade, MTÜde algatused);
  • tarbijakäitumise muutus – tarbitakse mõistlikult ning vajaduse põhjal keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid (sh tooteid teenustena), kohalikul toorainel põhinevat toitu ning taastuval energial põhinevaid teenuseid (nt transpordis);
  • tooteid ja teenuseid on disainitud kogu olelusringi ning tarbija reaalseid vajadusi arvestades;
  • toodete võimalikult kaua kasutuses hoidmine – korduskasutus, ümberkujundamine, parandamine, renoveerimine, kasutusotstarbe muutmine;
  • korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine kohalikul tasandil – näiteks kohalikud omavalitsused saavad motiveerida ja luua eeldused toodete korduskasutuseks ulatuslikuma teavitustööga ja võimaluste loomisega;
  • tegevustes juhindutakse jäätmehierarhiast, kus eelistatuim on jäätmetekke vältimine. Kus jäätmete vältimine on võimatu, tuleb kasutada tekkinud jäätmeid kui ressurssi ning seejuures on võimalik saada loodusvaradest maksimaalset väärtust ja vähendada nõudlust uute loodusvarade järele;
  • avalik sektor kasutab toodete ja teenuste hankimiseks keskkonnahoidlikke ja innovatiivseid riigihankeid ning loodud on tingimused, mis soodustavad ettevõtete ringmajanduse praktiseerimist;
  • erinevad osalised teevad laialdast koostööd ühise kasu leidmise eesmärgil (nt tööstussümbioos, era- ja avaliku sektori koostööprojektid);
  • ringmajanduse täieliku potentsiaali saavutamiseks on loodud süsteemne lähenemine kogu sotsiaal-majanduslikus süsteemis, et jõuda tõeliste muutusteni tarbimises, tootmises, planeerimises, poliitikas, elustiilis, kultuuris ja väärtushinnangutes.

Valmidustasemete kaudu hinnatav arendatava tehnoloogia küpsus ja turuvalmidus.

Euroopa Komisjoni defineeritud tehnoloogia valmidusastmed on:

  1. tehnoloogia valmidusaste – uuritakse tehnoloogia põhiprintsiipe (näiteks alusuuringud ja kirjanduse ülevaated);
  2. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogiline kontseptsioon on sõnastatud (näiteks sõnastatakse vajalikud analüütilised uuringud ja katsed või nende tegemise metoodika);
  3. tehnoloogia valmidusaste – oluliste näitajate ja kontseptsiooni katseline tõestus (näiteks analüütilised ja laboratoorsed uuringud);
  4. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris (näiteks tehnoloogia komponentide projekteerimine, arendamine ja laboris testimine);
  5. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas (näiteks testimine simuleeritud keskkonnas, valmis prototüüp);
  6. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on demonstreeritud asjakohases keskkonnas (näiteks tehnoloogia toimimine tõendatud asjakohases simuleeritud keskkonnas);
  7. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia (prototüüp) on testitud ja demonstreeritud töökeskkonnas (näiteks tehnoloogia on töökeskkonnas peaaegu täielikult toimiv);
  8. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia on valmis ja kontrollitud (näiteks tehnoloogia arendamine on lõpetatud ja integreeritud muude seotud süsteemidega);
  9. tehnoloogia valmidusaste – tehnoloogia toimib töökeskkonnas (näiteks tehnoloogia on põhjalikult testitud töökeskkonnas ja täielikult integreeritud).

Taotlusi hinnatakse järgmiste eelistuskriteeriumite põhjal:

kriteeriumi 1 juures hinnatakse, kas taotluses kirjeldatud tegevus keskkonnaministri käskkirjas loetletud prioriteetsete valdkondade hulka. Prioriteetse valdkonna I eest saab 3 punkti, prioriteetse valdkonna II eest saab 2 punkti ja prioriteetse valdkonna III eest saab ühe punkti. Kui taotlus panustab mitmesse prioriteetsesse valdkonda, saab ta punkte kõrgemal kohal oleva valdkonna eest. Kõikide ülejäänud valdkondade taotluse eest saab 0 punkti.

kriteeriumi 2 juures hinnatakse, millise tehnoloogia valmidustasemega on projekt seotud.

kriteeriumi 3 kohaselt peab olema tegemist kliimamuutuste leevendamise ja/või kliimamuutuste mõjudega kohanemise projektiga. Hindamise käigus kontrollitakse, et seos kliimamuutustega on kooskõlas nn Rio markeritega.

kriteeriumi 4 juures hinnatakse, kas projekt on seotud teadustegevusega ja kas projekti meeskonda on kaasatud vastav ekspert.

kriteeriumi 5 juures hinnatakse projekti omafinantseeringu suurust. Vajaduse korral ümardatakse omafinantseeringu suurus täisarvuni üldlevinud ümardamisreeglite järgi.