Metsanduse programm

Viimati uuendatud 05.10.2021 Keskkonnaprogramm

Mida toetame?

TAOTLUSVOOR EI OLE AVATUD.

Metsanduse programmi eesmärk on metsanduse pikaajaliste arengusuundade elluviimine, metsade uuendamise tagamine, metsaökosüsteemide kaitse edendamine, säästva metsanduse teemaliste koolituste, teavituste ja uuringute edendamine, jahiulukiarvu taastusvaruna säilimise tagamine, ulukikahjustuse ulatuse vähendamine ning jahimeeste praktiliste oskuste taseme ja jahindusteadlikkuse parandamine.
 

Toetatavad tegevused 2021 voorust 

Metsanduse programmi eelarve on 900 000 eurot.

Toetust saab taotleda keskkonnaministri määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ §  27 lõigetes 4 kuni 8  loetletud tegevuste rahastamiseks.
 

Metsanduse jätkusuutliku arengu tagamine

  • Makromajanduslike analüüside koostamine metsanduse kui riigi majandusliku ning sotsiaalse arengu kindlustaja olulisuse hindamiseks (§ 27 lg 4 p 1).
  • Metsanduslike infosüsteemide ja e-teenuste arendamine (§ 27 lg 4 p 2). 
  • Metsa mitmekülgse kasutuse edendamine ning pärandkultuuri objektide kaardistamine ja tutvustamine (§ 27 lg 4 p 3).

Metsaökosüsteemide kaitse

  • Metsa ja kultuurmaastiku territoriaalse vahekorra kujunemise analüüs ning potentsiaalse metsa territooriumi rekonstrueerimine (§ 27 lg 5 p 1).
  • Metsamajandusliku tegevuse käigus looduslike protsesside imiteeritavuse analüüs (§ 27 lg 5 p 2).
  • Erineva majandamisrežiimiga metsade biomitmekesisuse seiremetoodika väljatöötamine ning olemasolevate metoodikate ühtlustamine (§ 27 lg 5 p 3).
  • Majanduslik analüüs, et leida kuluefektiivseim tee metsaökosüsteemide kaitse edendamiseks (§ 27 lg 5 p 4).

Metsade majandamine ja uuendamine

  • Metsaseemnevaru loomine ning geenireservi metsade ja valikseemnepuistute eraldamine, klooniarhiivide rajamine (§ 27 lg 6 p 1).
  • Metsapuutaimede tootmine (§ 27 lg 6 p 2).

Metsateadus, -haridus ja teavitamine

  • Metsandusüliõpilaste ja -õppejõudude rahvusvaheliste koolitus- ja õppevahetusprogrammide käivitamine (§ 27 lg 7 p 1).
  • Metsahariduse ja -teadusega tegelevate asutuste infrastruktuuri ajakohastamise vajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine, lähtudes kõrg- ja kutsehariduse, teaduse ja innovatsiooni kui terviku vajadustest (§ 27 lg 7 p 2).
  • Metsade säästlikku majandamist ning Eesti metsandust ja selle ajalugu tutvustavate teabematerjalide (näiteks trükiste, filmide ja näituste) koostamine (§ 27 lg 7 p 3).
  • Puidu kui taastuva loodusressursi säästva kasutamise võimaluste tutvustamine (§ 27 lg 7 p 4).
  • Puidu kui toorme ja energiakandja paremate kasutusvõimaluste propageerimine ja seeläbi puidu, eriti seni vähem kasutust leidnud puuliikide rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine (§ 27 lg 7 p 5).
  • Metsanduslike teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine (§ 27 lg 7 p 6).
  • Kommunikatsiooniprojektide koostamine avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks metsandusest (§ 27 lg 7 p 7).
  • Erametsaomanike koolitamine (§ 27 lg 7 p 8).

Jahinduse valdkonna toetamine

  • Jahinduse teadusuuringute ja analüüside tegemine ning analüüsimetoodikate arendamine (§ 27 lg 8 p 1).
  • Kommunikatsiooniprojektide koostamine avalikkuse ja jahimeeste teadlikkuse suurendamiseks jahindusest (§ 27 lg 8 p 2).
  • Jahiseaduse § 45 alusel reservfondist makstud uluki tekitatud kahju osaline kompenseerimine  (§ 27 lg 8 p 3).

NB!

  • Sihtasutustel ja mittetulundusühingutel võib toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest.
  • Jahiseaduse § 45 lõike 2 alusel osalise toetuse taotlemisel on abikõlblikud ainult need kulud, mille väljamaksed on tehtud taotlusvoorule eelnenud jahiaasta jooksul. Sellised kulud on abikõlblikud 10–30% ulatuses tehtud väljamaksetest.
  • Lisandunud on nõue, et metsanduse programmist uuringule toetuse taotlemisel peab uuringu lähteülesandes sisalduma sotsiaal-majanduslikke mõjusid hindav osa, kui see on asjakohane. Kui sotsiaal-majandusliku mõju hindamine ei ole asjakohane, tuleb seda põhjendada (vt „Keskkonnaprogrammi taotluse kohustuslikud lisad“ punkt 3.5.1). Sotsiaal-majanduslikku mõju tuleb hinnata nendes uuringutes, mille tulemust rakendatakse otseselt poliitika kujundamiseks (nt kui uuringu tulemuseks on metsamajandamise kitsendamise ettepanek).
Korduma kippuvad küsimused

Taotlemine toimub andmebaasis KIKAS.

Taotluse sisestamine algab projekti loomisega. Projekti nimetus peab andma ülevaate projekti sisust, olema lihtne ja selge. Seejärel tuleb valida taotleja asukohapõhine projekti rakenduspiirkond.

Oluline on kohe alguses esitada taotlus õigesse programmi, kuna hiljem programmi muutmisel kaob osa tausta sakil sisestatud infost ning samuti on taotluse lisad seotud otseselt konkreetse programmiga. Projekti loomisel tuleb valida keskkonnaprogrammiks metsanduse. Täitke ära vajalikud lahtrid ning seejärel salvestage andmed ja avanevast projektivaatest avage nupuga „Esita uus taotlus“ taotluse sisestusvorm, mida saate järjest täitma hakata.

Tegemist on riigiabiga kui toetuse saaja on ettevõtja ning toetusel on mõju konkurentsile. Metsanduse programmis annab KIK vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele. Abi andmise tingimused on KIK kodulehel. Abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme järjestikuse eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 25 000 eurot. Kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes. See tähendab, et kui ühele toetuse saajaga seotud ettevõtjale on juba vähese tähtsusega abi antud, on toetuse saajale võimalik abi anda sellevõrra vähem. Ettevõtjal saab toetuse maksimaalne määr olla 50% abikõlbulikest kulutustest.

Näiteks taimla või puukool, kes saab toetust metsanduse programmist tegevuse ”metsapuutaimede tootmine” jaoks (keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 § 27 lg 6 p 2), on reeglina ettevõtja ja sellisel juhul on toetuse näol tegemist põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abiga.

Taotluse juurde tuleb esitada üks indikatiivne hinnapakkumus võimalikult tarnijalt või teenuse pakkujalt, mis selgitab eelarve kujunemist. Peale positiivse rahastamisotsuse saamist on aega 6 kuud, et sõlmida KIK-iga sihtfinantseerimise leping (SFL). SFL-i sõlmimise ajaks peavad olema hanked tehtud, sest üldjuhul ei arvesta taotluse juurde esitatud hinnapakkumusi SFL-i sõlmimise juures. Hangete korraldamise reeglid on kirjas keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määruse nr 10 §-s 41.

Kõik toetuse saajad peavad kulude tegemisel järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid ning olema suutelised nende põhimõtete järgimist veenvalt dokumentaalselt tõendama. Juhise, millega palume tutvuda, leiab SIIT.

Juhul, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses (näiteks kohalik omavalitsus või ülikool), tuleb hange korraldada vastavalt tema hankekorrale ja riigihangete seadusele.

Kui hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on üle 20 000 euro, peab  toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse kohaselt hankija  tegema hanke elektrooniliselt (e-menetlus) riigihangete registris (https://riigihanked.riik.ee). Riigihangete registris tuleb sellisel juhul valida menetluse liigiks ”Toetuse saaja ost”. Kui hanke eeldatav maksumus on 5 000-20 000 eurot ilma käibemaksuta tuleb esitada KIKile vähemalt kolm digitaalselt allkirjastatud hinnapakkumust eri pakkujatelt, mille riigihangete seaduse § 3 (juhise link veelkord SIIN) kohane järgiv küsimine ja laekumine on tõendatud. Näiteks kuuluvad siia alla metsanduse programmist tegevuse ”metsapuutaimede tootmine” jaoks toetust saavad puukoolid ja taimlad või mittetulundusühingud, kes taotlevad toetust teistest programmi tegevustest.

Lisandunud on nõue, et uuringu lähteülesandes peab sisalduma sotsiaal-majanduslikke mõjusid hindav osa, kui see on asjakohane. Kui sotsiaal-majandusliku mõju hindamine ei ole asjakohane, tuleb seda põhjendada. Sotsiaal-majanduslikku mõju tuleb hinnata nendes uuringutes, mille tulemust rakendatakse otseselt poliitika kujundamiseks (näiteks metsamajandamise kitsendamise ettepanek). Sotsiaal-majanduslike mõjude hindamine peab kohalduval juhul sisalduma projekti lõpparuandes/uuringu kokkuvõttes ja selle analüüsi koostamise kulud on abikõlbulikud kulud. Justiitsministeeriumi koostatud mõjude hindamise juhendi leiab SIIT, mille võib alusmaterjaliks võtta.

Samas taotluse juurde ei ole enam vaja lisada kinnituskirja eeldatava kasutaja poolt. Samuti ei ole vaja lõpparuande juurde enam esitada vähemalt ühe võimaliku kasutaja hinnangut sellele, kas töö on tehtud kvaliteetselt. Keskkonnaministeerium vaatab üle kõikide uuringuprojektide aruanded ja vajadusel annab kommentaare.

Toetuse info ja ajakava

Kes saavad toetust? 

Keskkonnaprogrammist saavad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. 

Mille alusel saab toetust  taotleda?  

Toetust saab taotleda keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetatakse tegevusi kalanduse, veemajanduse, merekeskkonna, looduskaitse, metsanduse, atmosfääriõhu kaitse, ringmajanduse ja keskkonnateadlikkuse programmis. Täpsemad toetatavad tegevused on toodud KIK veebilehel valdkondlike programmide tegevuste jaotuses.   

Millal taotlus esitada? 

Taotlusi võtame taotlusi vastu 1-2 kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 
 
Kuhu taotlus esitada? 

Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS.

Taotluse elluviimise ajakava

1. KIK avaldab taotlusvooru kohta informatsiooni oma veebilehel.

2. Taotleja koostab ja esitab taotluse andmesüsteemis KIKAS.

3. KIK kontrollib taotluse nõuetele vastavust kuni 35 päeva  arvates taotlusvooru tähtajast.

4. Vastavaks tunnistatud taotlused edastab KIK hindamiseks Keskkonnaministeeriumisse. 

5. KIK jätab nõuetele mittevastavad taotlused rahuldamata ja tagastab taotluse taotlejale.

6. Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid kuni 8 nädalat.

7. KIK nõukogu otsustab kolme kuu pärast peale taotlusvooru tähtaega taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise.

8. Toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks vajalikud hanked või küsib pakkumused.

9. Toetuse saaja esitab peale rahastamisotsust 6 kuu jooksul KIKAS-es sihtfinantseerimise lepingu.

10. KIK kontrollib 20 tööpäeva jooksul sihtfinantseerimise lepingu vastavust nõuetele.

11. Toetuse saaja esitab peale lepingu sõlmimist väljamaksetaotluse:

a) ettemaksena võib KIK maksta ehitusprojektidel kuni 30% ning teiste projektide korral kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast;

b) vahemaksed teeb KIK pärast seda, kui toetuse saaja või töö tegija on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud;

c) lõppmakse minimaalne suurus on 20%.

12. Pärast projekti tegevuste elluviimist ja kulude kajastamist raamatupidamises esitab toetuse saaja KIKAS-es lõppmakse väljamaksetaotluse.

13. KIK teeb ülekande peale esitatud makse kinnitamist 20 tööpäeva jooksul, kui makses ei esine puudusi.

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK. 

  • KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust kuni 35 päeva jooksul. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KeM). 

  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga. 

  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks. 

  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus. 

  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 10 toodud valdkondlikule programmi toetatavale tegevusele või seda tegevust ei ole taotlusvoorus avatud, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale. 

  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KeMi, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat. 

  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 10 teises jaos.

  • Hindamise lõppedes edastavad KeM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK nõukogule. 

  • KIKi nõukogu teeb  esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.  

Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, põhinevad keskkonnaministri määrusel nr 10.

Metsanduse programmi hindamiskriteeriumid leiab siit (PDF-fail).

Nende alusel saab taotleja eelhinnata oma taotluse tõenäolist edukust. Eelarvet arvestades rahastatakse hindamise tulemusena kõrgema hinde saanud taotlusi. Taotlusi, mis on saanud vähem kui 60% (2,4 punkti) võimalikust koondhindest, ei rahastata. Kui kavandatava taotluse eeldatav punktisumma jääb sellest piirist alla, võib kaaluda taotluse ümber mõtestamist hindamiskriteeriumidest lähtuvalt (võib aidata ka see, kui tõsta omafinantseeringut).

1. Kasutusel on neli sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • “maksmine teostajale” – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • “maksmine toetuse saajale” – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • “riigieelarvelised asutused“ – kasutada juhul, kui toetuse saajaks on riigiasutus, kellel on õigus teha riigieelarve alusel kulutusi.
  • “kaasrahastamine“ – kasutada juhul, kui taotletakse toetust projekti kaasrahastamiseks (põhirahastajaks ei ole KIK). Kaasrahastamise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

2. Toetuse saamise õigus tekib pärast sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule lisa.

3. Toetuse saajaga sõlmitavas sihtfinantseerimise lepingus määratakse kindlaks projekti abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp.

4. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

5. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

5.1       Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

5.2       KIK teeb maksed vastavalt keskkonnaministri 31.01.2020 määrusele nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ ning KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitavale sihtfinantseerimise lepingule, mis on avaldatud KIKi veebilehel  alusel.

5.3       Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud tingimustega.

5.4       Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK keeldub KIKi rahastamistingimuste rikkumise tõttu tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

5.5       Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

6. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Ei ole soovitatav võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta, näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad.  KIKi kogemuse kohaselt esineb projektide dokumentides ja aruannetes erinevaid puudusi ja sellisel juhul pikeneb maksete menetlemine puuduste kõrvaldamise aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla vähemalt 30 päeva.

7. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. Omaosalus peab olema rahaline ja tasutud enne SA KIK tehtavat lõppmakset

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes.

8. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel tuleb arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja heaks kiidetud.

NB! Peale ettemaksu tehakse järgmised maksed juba tehtud tööde eest.

9. Kui soovitakse KIKi tavatingimustest erinevaid rahastamise tingimusi, mis ei ole vastuolus keskkonnaministri 31.01.2020 määrusega nr 10, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

10. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p. 9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on toetuse saaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

11. Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas. Kui rikkumise rahalise mõju suurust ei ole võimalik hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise olulisusest kuni 50 protsendi võrra. Nõuete olulise rikkumise korral keeldutakse lepingu sõlmimisest.

12. Sihtfinantseerimise leping tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud.

Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale. Kui maksed tehakse toetuse saajale, siis ei pea väljamaksele lisama arveid. 

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast, kui see on kokkulepitud sihtfinantseerimise lepingu maksegraafikus ja on kooskõlas sõlmitud lepingute ning kavandatud või elluviidava tegevusega.  

Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande. 

Toetuse saaja esitab  koostab ja esitab väljamakse taotluse  infosüsteemi KIKAS kaudu. 

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse lihtsustatud projektid).  

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui KIK  on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud ja toetuse saaja on saanud vastava teate. Enne VMT esitamist palume kontrollida kõik andmed üle. 

VMT-le lisatav raamatupidamiskonto väljavõte peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid.  

Väljamaksetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitmist kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% sihtfinantseerimise lepingu summast.

Lõppmakse tehakse pärast kõikide projekti tegevuste ja tulemite nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist ja projekti lõpparuande heakskiitmist. 

Sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne täidetakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS. 

Toetuse abil ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses taotluses märgitud otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem. 

Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest arvates. 

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, õppeprogrammis osalejate andmete, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.  

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest.

Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
 

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.