Lasteaia ja põhikooli õppekäikude toetus (keskkonnateadlikkuse lihtsustatud programm)

Viimati uuendatud 04.05.2021 Keskkonnaprogramm

Mida toetasime?

Taotluste vastuvõtt lõppes 3. mail 2021. 

Toetuse taotlemise aluseks oli keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“.

Toetust jagati keskkonnateadlikkuse programmi raames. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk oli kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, meie majandustegevuse ja kultuuri jätkusuutlikkus sõltub loodusest ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal (määruse § 22 lõige 1).

Milliseid tegevusi toetasime?

Toetasime põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides, kus õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes (määruse § 22 lõige 4 punkt 1).

Oluline

  • toetus on mõeldud 2021/2022 õppeaastal toimuvate õppekäikude rahastamiseks;
  • taotluse sai esitada haridusasutus või selle pidaja;
  • toetust sai taotleda lasteaia koolieelikute rühmale või põhikooli klassile,
  • toetuse suurus oli kuni 250 eurot ühe rühma/klassi/õpigrupi kohta ning seda saab kasutada aktiivõppeprogrammi ja transpordi rahastamiseks. Muud kulud ei ole selle tegevuse alt abikõlblikud. Summa jagunemine õppeprogrammi maksumuse ja transpordi kulude vahel ei ole määratletud. Samuti ei ole piiritletud, mitu õppeprogrammi ühele klassile/rühmale piirsumma eest läbi võib viia ning üldine arvestus toimub haridusasutuse lõikes. Õpigrupina käsitletakse ühes õppeprogrammis korraga koos osalevaid lapsi (nt väikeste klasside liitmisel või lasteaia erinevatest rühmadest moodustatud kooli minejate laste grupp). Õppekäikude planeerimisel järgida siiski vahendite säästlikku kasutamist (väikesed klassid liita võimalusel üheks õpigrupiks, võimalusel kasutada sõiduks mitme rühma/klassi peale ühte bussi või kasutada ühistransporti).
  • Kohustuslikku omafinantseeringut ei ole ning taotluses ei pea piirsummast üle minevat summat omaosalusena näitama (kui siiski soovite näidata, siis tuua mitteabikõlbliku kuluna).
  • juhul kui projektis osaleb mitu haridusasutust, siis tuleb taotluse lisana esitada programmides osalejate andmed lisatabelina (lehe paremal veerus dokumendid täitmiseks all fail „Programmides osalejate andmed“). Sama tabeli võib esitada ka juhul, kui ühest koolist osaleb palju klasse.
  • kogu kooli või lasteaia õppekäigud koondada ühte taotlusesse (mitte esitada taotlus iga klassi või kooliastme kohta eraldi).

 

Õppekäikude planeerimisel pea silmas:

  • õppetegevus toimub loodusteaduslikel alustel,
  • õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes;
  • omandatavate teadmiste ja oskuste kaudu kujundatakse õpilastel positiivset suhtumist loodusesse, sh elurikkusesse ning arusaama looduse ja inimtegevuse seostest;
  • otsi õppekäigu sihtkohaks lähim ja õppetööga kõige paremini haakuv looduskooli või keskkonnahariduskeskuse õppeprogramm. Õppeprogrammide kavandamisel on abiks portaal keskkonnaharidus.ee. Eelistatud on pikemad õppeprogrammid.
  • Eesti Keskkonnahariduse Ühing on käivitanud keskkonnahariduse kvaliteedi süsteemi ning paljud õppeprogrammid on läbinud juba kvaliteedihindamise ja saanud endale kvaliteedi ehk muraka märgi „läbimõeldud programm". Selle märgi saanud programmid on leitavad keskkonnaharidus.ee lehelt, kus programmi juures on muraka pildiga märk. Programmide valimisel soovitame ka seda jälgida;
  • aktiivõppeprogramme on võimalik korraldada looduskeskuste juhendamisel ka haridusasutuse juures. Eriti soovitame seda võimalust kasutada lasteaialastele korraldatavate aktiivõppeprogrammide läbiviimisel ning kutsuda lasteaeda kohale juhendaja. Eeldame, et sellisel juhul viiakse aktiivseid tegevusi läbi vähemalt 2x45 min jooksul;
  • teadmisi keskkonnahoiu põhimõtetest ja loodusressursside säästlikust kasutamisest võib kinnistada keskkonnakasutusega seotud ettevõtetes (nt vee-, jäätme,- põllumajanduse- või muu keskkonnateemaga tegelev ettevõte). Kui ettevõttel ei ole ise väljatöötatud aktiivõppeprogrammi, siis tuleb õpetaja poolt lisada taotlusele kirjeldus, kuidas õppekäik on õppekavaga seotud ning milliste lisategevustega teadmisi kinnistatakse.

Toetuse info ja ajakava

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK. 
  • KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust ning nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KeM). 

  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga. 

  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks. 

  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus. 

  • Hindamiskriteeriumid, millest taotluste hindamisel lähtutakse, on toodud keskkonnaministri määruse nr 10 § 40 lõikes 5. Keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud korras menetlevate käesoleva määruse § 22 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral hinnatakse, kas läbitavad õppeprogrammid põhinevad loodusteaduslikel alustel, kasutatakse aktiivõppe meetodeid, lähtutakse säästva arengu hariduse põhimõtetest ning projekti kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele.
  • Hindamise lõppedes edastavad KeM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK nõukogule. 

  • KIKi nõukogu teeb  esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused juunis.  

Hindamiskriteeriumid, millest taotluste hindamisel lähtutakse, on toodud keskkonnaministri määruse nr 10 § 40 lõikes 5: Keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud korras menetlevate käesoleva määruse § 22 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste korral hinnatakse, kas läbitavad õppeprogrammid põhinevad loodusteaduslikel alustel, kasutatakse aktiivõppe meetodeid, lähtutakse säästva arengu hariduse põhimõtetest ning projekti kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele.

1. Peale rahastamise otsust tuleb 6 kuu sees sõlmida sihtfinantseerimise leping. Lepingu peab süsteemis KIKAS projekti algatama toetuse saaja. Lepingu tüüpidest on võimalik valida kahe tüübi vahel:

  • “maksmine toetuse saajale” – üldjuhul kasutada seda lepingu tüüpi.
  • “riigieelarvelised asutused“ – kasutada juhul, kui toetuse saajaks on riigikool.

2. Toetuse saajaga sõlmitavas sihtfinantseerimise lepingus määratakse kindlaks projekti abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp.

3.Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

4. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel tuleb arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Ettemakset on võimalik saada kuni 50% ja lõppmakseks peab jääma vähemalt 20% sihtfinantseerimise lepingu summast. Lõppmakset ei maksa KIK välja enne kui tegevused on reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja heaks kiidetud.

NB! Peale ettemaksu tehakse järgmised maksed juba tehtud tööde eest. Riigikooli puhul on võimalik ettemakse 100%.

5. Kui soovitakse KIKi tavatingimustest erinevaid rahastamise tingimusi, mis ei ole vastuolus keskkonnaministri 31.01.2020 määrusega nr 10, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

6. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p. 9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on toetuse saaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente (sh maksed) ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

7. Sihtfinantseerimise leping tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud.

Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT).

KIK võib maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast, kui see on kokkulepitud sihtfinantseerimise lepingu maksegraafikus. Riigikooli puhul on võimalik ettemakse 100%.

Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande. 

Toetuse saaja koostab ja esitab väljamaksetaotluse  infosüsteemi KIKAS kaudu

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui KIK on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud ja toetuse saaja on saanud vastava teate. Enne VMT esitamist palume kontrollida kõik andmed üle. 

VMT-le lisatav raamatupidamiskonto väljavõte peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid.  

Õppekäikude projektidel on võimalik esitada kuludeklaratsioon lihtsustatud kujul. Väljamaksetaotluse ja aruande esitamise juhendi leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

 

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest.

Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
 

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.