Keskkonnateadlikkuse programm

Viimati uuendatud 19.03.2019 Keskkonnaprogramm

Keskkonnateadlikkuse programm

Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, loodus on majanduse ja kultuuri alus ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine.

KIKi nõukogu otsustas keskkonnaprogrammi 2019. aasta taotlusvooru avada 12. veebruaril 2019 ning taotlusi saab esitada kuni 15. märtsini 2019. Keskkonnateadlikkuse programmi eelarve on 2 300 000 eurot.

2019. taotlusvoorust saab toetust taotleda määruse nr 13 paragrahv 8 lõike 3 punktide 1-3, lõike 4 punktide 1-3, lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 punktide 1 ja 2 loetletud tegevuste rahastamiseks. Teistele keskkonnateadlikkuse programmi tegevustele 2019. a taotlusvoorus toetust taotleda ei saa.

2019. a taotlusvoorust toetatavad tegevused: 
  • kindlale teemale keskendunud üleriigilise erinevate tegevustega teavituskampaania korraldamine. Muudatusena on täpsustunud kampaania sisu: tegemist peab olema üleriigilise kampaaniaga, mis hõlmab erinevaid tegevusi ja keskendub ühele kindlale keskkonnaprobleemile (§ 8 lg 3 p 1);
     
  • festivali, messi korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest (§ 8 lg 3 p 2);
     
  • loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, toetus on kuni 50% projekti kogueelarvest (§ 8 lg 3 p 3).
     
Teavituskampaania korraldamine

Rahastatakse mingi kindlaks määratud keskkonnaeesmärgi saavutamiseks vajalikku üleriigilist kampaaniat, mille käigus viiakse mitmekesiste meetoditega erinevate sihtrühmadeni kvaliteetset keskkonnainfot ning kujundatakse inimeste hoiakuid ja käitumisviise. Kampaania käigus planeeritavad tegevused peavad äratama huvi käsitletava teema vastu ning andma teavet, kuidas toimida keskkonda säästvalt. Oluline on kujundada väga erineva keskkonnateadlikkusega inimestel positiivset suhtumist loodusesse ning soovi ja oskusi muuta oma elustiili keskkonnahoidlikumaks. Kampaania tulemusena peavad sihtrühmad paremini tundma inimühiskonna ja looduse seoseid, nende hoiakud ja väärtushinnangud peavad toetama tasakaalustatud keskkonna kaitset ja - kasutust. Projekt peab aitama lahendada keskkonnaprobleemi või olema seostatud prioriteetse teemaga, mis on nimetatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel.

Eeldatakse, et:

  • projekti eesmärk on püstitatud lähtuvalt konkreetsest keskkonnaprobleemist või keskkonnaeesmärgist ning kavandatavad tegevused on otseses seoses konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamise või keskkonnaeesmärgi saavutamisega;
  • projekti raames jagatavad teadmised ja oskused on võimalik praktikas kasutusse võtta st, et on olemas tingimused positiivse keskkonnamõju saavutamiseks ning projektijärgselt on võimalik teadlike valikute tegemisega aidata kaasa keskkonnaprobleemi lahendamisele või keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele;
  • kampaania sisaldab erinevaid tegevusi, mis on omavahel seostatud ühise eesmärgiga ning mis aitavad viia teavet erineva infokasutamise harjumustega sihtrühmadeni.

Taotluse hindamisel peetakse silmas:

  • kuivõrd on kampaania raames jagatud teadmised praktiliselt kasutatavad, näiteks on olemas vajalikud tingimused omandatud teadmiste kasutuselevõtuks või kas teave loodusväärtuse kohta on seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või olukorra parendamine;
  • kui lai on kampaania sihtrühm ning kui sobivad ja põhjendatud on valitud tegevused;
  • milliste tegevuste ja/või kanalite kaudu taotleja kavatseb info sihtrühmani viia;
  • milline on taotleja või projektimeeskonna pädevus ja kogemus probleemses keskkonnavaldkonnas ja kampaaniate korraldamisel;
  • millised on taotleja poolt konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamiseks senini tehtud projektid/tööd vms (kui on tehtud).
Festivali, messi ning loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine

Tegemist on ettevõtmistega, mille iseloomust lähtuvalt on eelarves otseselt keskkonnateadlikkuse suurendamiseks vajalike kulude kõrval suhteliselt suur kaasnevate kuldude osakaal. Seetõttu on toetataval tegevusel suurem eeldatav omafinantseeringu osa. Ettevõtmisele koguneb sihtrühm vabatahtlikult reklaami peale, mistõttu tõenäoliselt on projektis osalejad keskmisest suurema keskkonnateadlikkusega. Rahastavad ettevõtmised tutvustavad võimalusi keskkonnasäästlikumalt igapäevaelu korraldada või jagavad teavet, mille tulemusel on Eesti loodusväärtused kaitstud.

Eeldatakse, et:

  • projekti eesmärk või projekti raames korraldatava ürituse eesmärk on püstitatud lähtuvalt konkreetse keskkonnaprobleemi või saavutatava keskkonnaeesmärgi olemusest;
  • projekti raames jagatavad teadmised on otseses seoses konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamise või keskkonnaeesmärgi saavutamisega;
  • projekti raames jagatavad teadmised on võimalik kasutusse võtta, st on olemas vajalik infrastruktuur, on võimalus keskkonnakahjulik toode asendada, propageeritav tehnoloogia on tavakasutajale taskukohane, teave mõne loodusväärtuse kohta on seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või tema olukorra parendamine jne;
  • loodusõhtu, -hommiku, -retke sihtrühmana on taotluses märgitud tegelik üksikkontaktide arv, kelleni projekti raames keskkonna või looduse valdkonna teave viiakse, st korduvkontaktid lugeda üheks inimeseks.

Taotluse hindamisel peetakse silmas:

  • kuivõrd on võimalik ettevõtmise käigus jagatavat teavet, oskusi ja vilumisi praktiliselt kasutusse võtta;
  • kuivõrd toetavad olemasolevad olud (nt infrastruktuur, tutvustava eluviisi taskukohasus, tutvustatavate materjalide/tehnoloogiate kättesaadavus) ettevõtmise käigus jagatavaid teadmisi kasutada;
  • kuivõrd on teave loodusväärtuse kohta seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või olukorra parendamine;
  • kuivõrd teadvustatakse keskkonnasäästlikku elustiili ja tarbimist seoses keskkonnahoiu või säästva arengu aspektiga;
  • kui suur on tegelik projektis osalevate inimeste hulk, kelle tarbimisharjumusi või teadmisi ökoloogilisest tasakaalust kujundatakse ning kuidas projektis osalejateni jõutakse.

NB! Festivali, messi ning loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamise projekte toetatakse kuni 50% kogueelarvest. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgi täitmiseks otseselt vajalikele kuludele lisaks on abikõlblikud ka kaasnevad kulud, mis on vajalikud ettevõtmise korraldamiseks, kuid seda proportsioonis keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tehtavatest tegevustest lähtuvalt.

NB! Selle punkti alt ei toetata ainult õpilastele suunatud õppekäike ja laagreid. KIK toetab neid tegevusi kooskõlas määruse § 8 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatuga.

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“. Finantseerimise nõuded ja kulude abikõlblikkus on määratud KIK finantseerimise korras ja selle alusel kinnitatud abikõlblike kulude juhendis.

  • põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides (§ 8 lg 4 p 1). Muudatusena saab õppeprogrammides osalemiseks toetust taotleda ainult lasteaia viimase ehk koolieelikute rühmale ning põhikooli klassile ning toetus on kuni 300 eurot ühe rühma/klassi kohta transpordi ja õppeprogrammi kulude katteks (summa jagunemine transpordi ja programmi vahel on lasteaia/kooli valida). KIKASe süsteemis on taotlusvorm nüüdsest osaliselt eeltäidetud ning hinnapakkumisi ei pea enam taotluse lisana esitama, kuid programmidel osalemine tuleb pakkujatega kooskõlastada ning seda taotluses kinnitada. Muutunud on ka lisana esitatav tabel programmidel osalemise kohta, kui taotluse esitab haridusasutuse pidaja mitme asutuse kohta;
     
  • õppepäeva ja/või laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele, toetus on kuni 75% projekti kogueelarvest, sh toitlustamine on abikõlblik ainult omaosalusest (§ 8 lg 4 p 2). Lisaks traditsioonilistele laagritele on oodatud selle tegevuse alt ka taotlused gümnaasiumiastme keskkonnateemaliste õppepäevade läbiviimiseks, mille sisuks võib olla ka osalemine keskkonna- ja loodushariduskeskuste poolt pakutavates õppeprogrammides, kui tegemist on tervet koolipäeva hõlmava programmi(de)ga.
     
  • Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimist üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel (§ 8 lg 4 p 3). Selle tegevuse alt oodatakse antud voorus taotlema eelkõige lasteaedu.
Osalemine aktiivõppeprogrammides

KIK toetab nii loodus- ja keskkonnahariduskeskuste kui ka ettevõtete korraldatavaid aktiivõppeprogramme, kus õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes.

Oluline

  • taotluse saab esitada haridusasutus või selle pidaja;
  • iga klass või lasteaiarühm saab 2019/2020 õppeaastas toetust üheks õppekäiguks;
  • abikõlblik kulu on aktiivõppeprogrammi maksumus ja transport (kohale- ja tagasisõit) kokku kuni  300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta. Muud kulud ei ole abikõlblikud. Kohustuslikku omafinantseeringut õppeprogrammide projektidel ei ole;
  • otsi õppekäigu sihtkohaks lähim RMK, Keskkonnaameti, loodusmuuseumi, looduskooli või keskkonnahariduskeskuse õppeprogramm. Õppeprogrammide kavandamisel on abiks portaal www.keskkonnaharidus.ee. Eelistatud on pikemad programmid;
  • aktiivõppeprogramme on võimalik korraldada looduskeskuste juhendamisel ka haridusasutuse juures. Eriti soovitame seda võimalust kasutada lasteaialastele korraldatavate aktiivõppeprogrammide läbiviimisel ning kutsuda lasteaeda kohale juhendaja. Eeldame, et aktiivseid tegevusi viiakse läbi vähemalt 2x45 min jooksul;
  • teadmisi keskkonnahoiu põhimõtetest ja loodusressursside säästlikust kasutamisest võib kinnistada keskkonnakasutusega seotud ettevõtetes (nt vee- või- jäätmemajanduse-, põllumajandus- või muu ettevõte);
  • juhul kui projektis osaleb mitu munitsipaalharidusasutust, siis tuleb taotluse lisana esitada programmide, transpordi ja osalejate arvutus. 
  • ühte taotlusse saab sisestada õppeprogrammidel osalemise mitmele erinevale klassile/rühmale. Haridusasutuse pidajal on võimalus esitada ühisprojekt mitme oma piirkonna kooli/lasteaia klasside/rühmade tarbeks.

NB! Õppeprogrammita sõit (nt lihtsalt loodusväärtustega tutvumise projekt) ei ole abikõlblik.

NB! Planeeri õppekäigud õppetöö korralduse seisukohast sobivaimale ajale ja sobivaima sisuga.

Õppekäikude puhul on oluline:

  • õppetegevus toimub loodusteaduslikel alustel;
  • õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes;
  • omandatavate teadmiste ja oskuste kaudu kujundatakse õpilastel positiivset suhtumist loodusesse, sh elurikkusesse ning arusaama looduse ja inimtegevuse seostest ning kujundavad keskkonnasäästlikke käitumisharjumusi;

Taotluse sisestamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb valida programmiks „Keskkonnateadlikkuse lihtsustatud pr“. Finantseerimise nõuded ja kulude abikõlblikkus on määratud määruse § 8 lg 4 p 1 ning KIK finantseerimise korras ja selle alusel kinnitatud abikõlblike kulude juhendis. Abikõlblikud kulud on transport ja osalemine õppeprogrammis.

Õppepäeva ja/või laagri korraldamine

Toetust saab taotleda kool või koolipidaja põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele või huvikooli pidaja oma loodusvaldkonna huviringis käivatele õpilastele.

Oluline:

  • õppepäeva ja/või laagri läbiv teema peab käsitlema looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist seostatuna inimmõjuga (kliimamuutused, säästev tootmine ja tarbimine, ringmajandus);
  • abikõlblikud on kõikõppepäeva või laagri korraldamiseks vajalikud otsesed kulud, kusjuures toitlustuse kulu on abikõlblik ainult omafinantseeringust. KIKi poolne toetus  on kuni 75 % projekti kogueelarvest;
  • taotlejaks saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Välipraktikumis või laagris osalevad õpilased peavad olema taotleva kooli või huvikooli enda õpilased. Vajadusel peab kool olema suuteline seda tõendama. Huvikool peab olema registreeritud hariduse infosüsteemis www.ehis.ee ja huvikoolil peab olema looduse suuna õppekava;
  • taotluse kohustuslik lisa on praktikumilaagri õpiväljund ja tegevuste kirjeldus, hinnapakkumised või selgituskiri/kalkulatsioon taotluse eelarve kujunemise kohta. Laagrikavast peab muu hulgas selguma käsitletav temaatika ja rakendatav metoodika.

NB! Õppepäeva või laagri korraldamisel võib kasutada ka keskkonnahariduskeskuste poolt pakutavaid programme, planeeri võimalikult praktilised tegevused, leia läbi viimiseks tegevuste sisu kontekstis loogiline asukoht, lõimi tegevused erinevate õppeainetega, keskendu ühele-kahele teemale ning lõimige tegevused erinevate õppeainetega.

Eeldatakse, et õppepäeval või laagril on:

  • konkreetselt sõnastatud õppe-eesmärgid, mis väljendavad teadmisi ja oskusi, mida omandatakse või kinnistatakse;
  • kõik tegevused ja kulutused on vajalikud õppe-eesmärkide saavutamiseks.
  • õppe-eesmärkidest ja -tegevustest lähtuv põhjendatud asukohavalik;
  • optimaalne eelarve (eelarveread vastavad tegevustele, eelarve kujuneb hinnapakkumiste alusel või on lisatud viited hinnakirjale teenuse- või tootepakkuja kodulehel ning hinnad ja tasud on kontekstis üldise turusituatsiooni ja hea tavaga).

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse sisestamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb valida programmiks „keskkonnateadlikkus“. Finantseerimise nõuded ja kulude abikõlblikkus on määratud määruse § 8 lg 4 p 2 ning KIK finantseerimise korras ja selle alusel kinnitatud abikõlblike kulude juhendis. Abikõlblikud on kõiki laagri korraldamiseks vajalikud kulud, kusjuures toitlustuse kulu on abikõlblik omafinantseeringust ja nõutav on vähemalt 25% omafinantseering.

Haridusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältava loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimine

Rahastatakse projekte, mille tulemusel projektis osalejad omandavad projekti vältel teadmised, oskused ja vilumused, prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemal. Prioriteetsed teemad on nimetatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Selle tegevuse alt oodatakse taotlema eelkõige lasteaedu.

Eeldatakse, et:

  • projektil on konkreetselt sõnastatud õppe-eesmärgid, teadmised, oskused ja hoiakud, mille projektis osalejad projekti lõpuks omandavad;
  • projektis osaleb läbivalt üks ja sama sihtrühm, kes liigub samu või erinevaid, kuid loogilise terviku moodustavaid, ülesandeid lahendades projekti eesmärgi suunas;
  • kaasatud kogu klass/rühm, kõik paralleelid, kogu kooliaste jne, ilma kõrvalejääjateta (kaasatud on ka õpilased/lapsed, kellel on väiksem huvi või puudub huvi antud keskkonnateema vastu);
  • projekt sisaldab kõiki määruses kohustuslikuna nimetatud elemente: teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, haridusasutuste õpetajate keskkonnahariduslik täiendusõpe, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine;
  • projekti tulemuse visualiseeritud väljund peab kajastama projekti eesmärgi saavutamist. Visualiseeritud väljundi vormile ei ole piiranguid - see võib olla keskkonnasõbralikul moel meisterdatud kogumik fotodest ja märkmetest, esseedest või ettekannetest, näitus joonistustest või käsitöödest, videoklipid kooli veebilehel, projekti blogi, rühmatööna valminud värssjutustus või keskkonnateatri etendus, kooli lähistele maha märgitud õpperada jne vastavalt projektis osalejate vanusele ja võimetele.

NB! Ei rahastata projekte, millesse on kirjutatud kokku paralleelselt kulgevad, erinevate õppe-eesmärkidega, sisuliselt seostamata tegevused ühes õppeasutuses, nt erinevate klasside õppekäigud erinevatesse kohtadesse, erineval teemal. Õppekäikudeks saab haridusasutus toetust vastavalt määruse § 8 lõike 4 punktis 1 sätestatud tingimustele. Samuti ei toetata laagreid. Laagreid toetab KIK määruse § 8 lõike 4 punkti 2 alusel.

Projektide hindamisel peetakse silmas:

  • projekti õppe-eesmärkide selgust ja konkreetsust;
  • õppe-eesmärkide seotust Keskkonnaministeeriumi kodulehel prioriteetsena nimetatud teemaga;
  • õppe-eesmärgi saavutamiseks valitud tegevuste tõhusust;
  • erinevate projektitegevuste loogilist seostatust;
  • projektis osalejate kaasatust;
  • projekti tulemust – mida antud projektist teada saadakse ja kuidas seda teadmist saab kasutada;
  • kasuks tuleb erinevate ainevaldkondade lõimimine ning aktiivõppemeetodite mitmekesisus.

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus.“ Finantseerimise nõuded ja kulude abikõlblikkus on määratud KIK finantseerimise korras ja selle alusel kinnitatud abikõlblike kulude juhendis.

 KASULIK

 

 

  • meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali, trükise, nutilahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine (§ 8 lg 5 p 1).
     

Teabekandjate loomisel toetatakse meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali, trükise, nutilahenduse või keskkonnateadlikkust käsitleva uuringu loomist ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemist;

Meediatoodete (tele- ja raadiosaated), ajutiste näituste, trükiste jm kõrval toetatakse õppematerjalide loomist ja sihtrühmadele kättesaadavaks tegemist. Keskkonnahariduslikud õppematerjalid, mida saab kasutada nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, võimaldavad sihipäraselt vahendada uuenevat keskkonnateavet väga laialdastele sihtgruppidele.

Rahastatakse projekte, mille tulem (teabekandja, meediatoode) juhatab otseselt keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste või eluviisi juurde. Loodust tutvustavate teabekandjate puhul on eelistatud projektid, mille tulem seob loodusväärtuste kohta jagatava info tavainimeste võimalusega säilitada või taastada tutvustavale liigile või muule loodusväärtusele sobiv ökosüsteem. Uuringute puhul rahastatakse ainult selliseid, mis aitavad tõhustada keskkonnateadlikkuse alast tegevust (st ei rahastata keskkonnavaldkondade uuringuid).

Eeldatakse, et:

  • teabekandjal või uuringul on kasutajaskond kindlasti olemas.

Projektide hindamisel peetakse silmas:

  • kuivõrd praktiliselt kasutatavat teavet projekti tulem edastab;
  • kuivõrd toetavad olemasolevad olud (nt infrastruktuur, tutvustatava eluviisi taskukohasus, tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavus) võimaldavad jagatavaid teadmisi kasutada;
  • milline on taotleja kogemus sihtrühmale sobivate infokandjate loomisel;
  • kui suur on projekti tulemi kasutajaskond;

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus.“ Finantseerimise nõuded ja kulude abikõlblikkus on määratud KIK finantseerimise korras ja selle alusel kinnitatud abikõlblike kulude juhendis.

  • loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku koostöö arendamist, sealhulgas säästvat arengut toetava hariduse alal täienduskoolituste korraldamist keskkonnahariduse spetsialistidele ning arendusprojektide elluviimist (§ 8 lg 6 p 1);
     
  • säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimist ja nendega seotud tegevusi (§ 8 lg 6 p 2).
     

Toetatakse keskkonnahariduse võrgustiku arendust ja koostööd. Tegevuste eesmärgiks on toetada loodus- ja keskkonnahariduskeskuste võrgustiku arendamist ning rahvusvahelist ja riigisisest koostööd keskkonnahoidliku mõtteviisi levitamisel ning jätkusuutlike tarbimisharjumuste kujundamisel ühiskonnas.

Eeldatakse, et:

  • taotlejal või projekti teostajal on koostööprojektide kogemus ja tunnustatud positsioon võrgustikus;
  • projektid on üleriigilise või rahvusvahelise ulatuse ja mõjuga, tegevustesse on haaratud erinevad piirkonnad;
  • projektid toetavad mitteformaalse ja formaalse keskkonnahariduse võrgustiku arengut ja koostööd.

Projektide hindamisel peetakse silmas:

  • projekti eesmärkide konkreetsust ja nende seost keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkidega;
  • kavandatavate tegevuste mõjukust ja ulatust, sealhulgas sihtrühma määratlust ja põhjendatust;
  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus.“ Finantseerimise nõuded ja kulude abikõlblikkus on määratud KIK finantseerimise korras ja selle alusel kinnitatud abikõlblike kulude juhendis.

Infopäeva ettekanne ja salvestus

Taotlemise protsess

Kes saavad toetust?

Keskkonnaprogrammist saavad toetust taotleda kohalikud omavalitsused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Õppekäikude või praktikumilaagri korraldamiseks saavad keskkonnateadlikkuse programmis lihtsustatud korras taotleda toetust üldhariduskoolid (lasteaiad) või koolipidajad. 

Millal taotlus esitada?

KIK võtab üldjuhul taotlusi vastu kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi ja keskkonnaministeeriumi kodulehel vähemalt kuu aega enne tähtaega.

Kuhu taotlus esitada?

Alates 2011. aastast toimub taotluste sisestamine ainult läbi elektroonilise andmebaasi KIKAS. 

Kes on abiks ja nõustavad?

Taotluse esitamisel tekkivate küsimuste korral abistavad taotlejaid KIKi spetsialistid, kelle kontaktid leiab SIIT.

Kes hindab taotlusi ja millised on tähtajad?

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK.
  • Taotluste nõuetele vastavust hindab KIK 45 kalendripäeva jooksul peale taotluste esitamise tähtaja lõppu. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KKM).
  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga.
  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi KIK-i poolt etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks.
  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus.
  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 13 toodud valdkondlikule programmi eesmärgile või toetatavale tegevusele, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale.
  • Sisuhindamise viib läbi KKM, otsused langetab KIKi nõukogu.
  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KKM-ile, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat.
  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 13 teises peatükis.
  • Hindamise lõppedes edastavad KKM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK-i nõukogule, mis teeb esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.

 

Taotluse koostamise juhendid, kohustuslikud lisad, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise ning finantsprognoosi vormi leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Sihtfinantseerimise leping

Peale rahastusotsuse saamist tuleb kuue kuu jooksul KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmida sihtfinantseerimise leping.

Alates 2011. a KIKASe kaudu esitatud projekti rahastamise korral tuleb leping esitada KIKile läbi infosüsteemi KIKAS.

Enne 2011. a tehtud rahastamise otsuse korral tuleb lepingu kavand alla laadida siit samalt lehelt paremalt poolt ja esitada KIKile kahes eksemplaris. Lepinguprojekt tuleb toetuse saajal ära täita, allkirjastada ning saata koos nõutud lisadega KIKi, et KIKi juhatus saaks selle allkirjastada.
 

1. Kasutusel on kolm sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • Maksmine teostajale – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • Maksmine toetuse saajale – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • Riigieelarvelised asutused  – kasutada juhul, kui tegemist on riigieelarvelise asutusega, KIK teeb siis erandina väljamaksed (finantseerimise kord lisa 11 punkt 2) ettemaksetena. Vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõikele 1 on riigiasutustel õigus teha kulutusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves selleks vahendid ette nähtud.

2. Kaasfinantseerimise lepingu vormi kasutada ainult siis, kui KIK on kaasfinantseerija (finantseerimise kord punkt 21), mitte põhirahastaja. Kaasfinantseerimise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

3. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule juurde lisad 1....n.

4. Projekti lõpptähtaeg on ka kulude abikõlblikkuse ja KIKile lõpparuande esitamise tähtajaks.

5. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

6. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

6.1 Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

6.2 KIK teeb maksed KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu ning KIKi finantseerimise korra alusel, mis on avalikkusele kättesaadav KIKi koduleheküljel ning KIKi kontoris Narva mnt 7A.

6.3 Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud korraga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone.

6.4 Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK nimetatud korra ja tellija/ostjaga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel keeldub tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

6.5 Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

7. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Mitte võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta. Näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad. Kui leping või arve on jõudnud KIKi ja registreeritud, siis vastavalt finantseerimise korrale allkirjastab KIK lepingu või teostab raha väljamakse 15 tööpäeva jooksul kui esitatud dokumentatsioon on korrektne ja ei vaja täpsustamist. Nimetatud tähtaeg pikeneb dokumentatsiooni korrastamiseks kuluva aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla 30 päeva.

8. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. KIK aktsepteerib omaosalusena finantseeritava projektiga ja selle ettevalmistamisega seonduvaid töid, millised on tehtud alates taotlusvooru välja kuulutamise kuupäevast. Tulenevalt finantseerimise korra punktist 5.5.1 aktsepteerib KIKi finantseerimise korra lisa 1 punktis 3.6.5 nimetatud kulusid omaosalusest abikõlblikena kui need on tehtud 1 aastat jooksul enne taotlusvooru avalikustamist.

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes;

9. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja vastavalt finantseerimise korrale heaks kiidetud, v.a riigieelarvelised asutused, kellele KIK teeb väljamaksed vastavalt finantseerimise korra lisale 11 punkt 2.

NB! Peale finantseerimise korra järgset ettemaksu tehakse järgmised maksed tehtud tööde eest.

10. Kui soovitakse finantseerimise korrast erinevaid rahastamise tingimusi, millised saavad olla erandlikud, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

NB! KIK rahastab projekti vastavalt sihtfinantseerimise lepingus kokkulepitud tingimustele

11. Samuti on võimalik erandjuhtudel taotleda sihtfinantseerimise lepingu vormi muutmist, selleks tuleb enne lepingu KIKi esitamist tehtavad muudatused KIKiga kokku leppida.

12. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p.9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on Kasusaaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

13. Sihtfinantseerimise leping tuleb KIKile esitada infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

 

Juhendi sihtfinantseerimislepingu sõlmimiseks, juhendi sihtfinantseerimise lepingu sõlmimimiseks KIKASes, sihtfinantseerimislepingu (maksmisega toetuse saajale), sihtfinantseerimislepingu (maksmisega teostajale), sihtfinantseerimislepingu (riigieelarvelised asutused), loetelu sihtfinantseerimislepingu kohustuslikest lisadest, kaasrahastamise lepingu, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi väljamaksed

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud. Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale.

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast. Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande.

2011. a rahastamise otsuse saanud projektide väljamakse taotlused tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu.

Enne 2011. a rahastamise otsuse saanud projektide korral tuleb väljamakse taotlus esitada paberkandjal. Paremalt dokumentide loetelust leiate väljamaksetaotluse täitmise juhendi, VMT ja kuludeklaratsiooni vormid ning aktide näidised.

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse maakondlikud projektid). Enne VMT täitmist tuleb vasakpoolsest nurgast maha võtta viide finantseerimise korra lisale. KIKi rekvisiidid peavad alles jääma. VMT on toetuse saaja raamatupidamises algdokument ning toetuse saaja peab sellele kirjutama numbri ja kuupäeva (number, millega võetakse VMT toetuse saaja raamatupidamises arvele).

Kui makstakse töö tegijale, siis tuleb punktis 1 märkida:

  • töötaja andmed;
  • töötaja esitatud arve number ja kuupäev;
  • VMTle lisada töö tegija arve koopia, millele on märgitud viide projektile ning raamatupidamiskande number.

Raamatupidamiskanne peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid. Kui makstakse toetuse saajale, siis arvet esitama ei pea ning esimeses punktis võib jätta tühjaks.

Punktis 2 tuleb täita kõik toetuse saajat puudutavad andmed (registreerimise number, käibemaksukohustuslase number (kui on), kontaktandmed, panga andmed, tehingupartneri kood).

NB! Tehingupartneri kood on toetuse saaja kood, mis on kirjas riigi raamatupidamise üldeeskirjas lisas 2 (VMT vormil on sulgudes link otse Riigi Teatajale, kust leiab nimetatud eeskirja; koodide nimekiri asub teksti poole peal, kus vasakusse veergu jäävad koodid ja registreerimisnumber). Koodi kirjutamise nõue kehtib kõigile (nii avalikule kui ka eraõiguslikule sektorile).

Punktides 2 ja 3 tuleb esitada projekti number, nimetus, sihtfinantseerimise lepingu number ja KIKi poolt allkirjastamise kuupäev. Punktis 5 tuleb numbritega esitada summa, mida soovite konkreetse maksega saada (mitte kogu projekti maksumust). Ettemaksu puhul tuleb näidata soovitud summa lisaks punktis 5.1, projektile tehtud kulude puhul näidata soovitud summa lisaks punktis 5.2. Kui tegemist ei ole ettemaksuga, siis tuleb kindlasti juurde esitada kuludeklaratsioon.

Punktis 7 peab lisaks toetuse saaja esindaja kinnitusele (punkt 7.2) olema ka raamatupidaja (isik, kes tegeleb raamatupidamise arvestusega) kinnitus. Lisaks allkirjale tuleb kirjutada nimi (toetuse saaja esindaja puhul ka ametinimetus) ja kuupäev.

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui mõlemad pooled on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud. Enne VMT postitamist palume kontrollida veel kõik andmed üle, sest kuna tegemist on algdokumendiga, ei saa KIK parandusi ega täiendusi teha.

 

Väljamaksetetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi, osalejate nimekirja ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Keskkonnaprogrammi aruandlus

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitu kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% kogutoetusest. Paremalt dokumentide juurest saab alla laadida aruandevormi, kuludeklaratsiooni ning näidised juhuks, kui projekt on saanud rahastamise otsuse enne 2011. a.

2011. a rahastamise otsuse saanud projekti aruanne tuleb esitada infosüsteemis KIKAS.

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, programmide osalejate ja transpordi arvutuse, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest. 

Toetustele viitamise kord

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest. Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
  

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Elluviimine

Projektide elulviimiseks vajalikud dokumendid ja juhendid leiab KIKi kodulehelt siit.