Keskkonnateadlikkuse programm

Viimati uuendatud 21.02.2020 Keskkonnaprogramm

Mida toetame?

TAOTLUSVOOR ON AVATUD!

Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärk on kujundada arusaama, et inimene on osa loodusest, meie majandustegevuse ja kultuuri jätkusuutlikkus sõltub loodusest ning keskkonnakaitse ja -kasutuse vahel peab valitsema tasakaal. Programmi raames toetatakse tegevusi, mille teemaks on säästva keskkonnakasutuse põhimõtete, looduse ja inimühiskonna seoste, looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Oluline on suunata elanikke keskkonnateadlikke valikuid ja otsuseid tegema. 

Taotlusi saab esitada kuni 16. märtsini 2020. Keskkonnateadlikkuse programmi eelarve on 2 100 000 eurot.  

2020. aasta taotlusvoorust toetatavad tegevused  

Toetust saab taotleda keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ § 22 lõike 3 punktide 1-3, lõike 4 punktide 1-3, lõike 5 ja lõike 6 punkti 2 alusel. 

Täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamine: 

  • kindlale teemale keskendunud üleriigilise erinevate tegevustega teavituskampaania korraldamine (§ 22 lg 3 p 1); 
  • festivali, messi korraldamine (§ 22 lg 3 p 2), toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest; 

  • loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine (§ 22 lg 3 p 3), toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. 

Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamine: 

  • põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemine loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides (§ 22 lg 4 p 1). Toetust saab taotleda haridusasutus või selle pidaja. Toetus on kuni 300 eurot ühe rühma/klassi/õpigrupi kohta transpordi ja õppeprogrammi kulude katteks (summa jagunemine transpordi ja programmi vahel ei ole kindlaks määratud). Omafinantseering ei ole selle tegevuse alt kohustuslik.  

  • õppepäeva ja/või laagri korraldamine põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele (§ 22 lg 4 p 2). Taotleja saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. 

  • Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimine üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel (§ 22 lg 4 p 3). Projekti kohustuslikud elemendid on teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, haridusasutuste õpetajate keskkonnahariduslik täiendusõpe, koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine. Taotlejaks saab olla haridusasutus ning eelkõige oodatakse selle tegevuse alt taotlema lasteaedu. Omafinantseering ei ole selle tegevuse puhul kohustuslik. 

Teabekandjate loomine: 

  • meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali või trükise loomine ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemine (§ 22 lg 5). Toetuse raames valmivad telesaated peavad olema järelvaadatavad ja raadiosaated järelkuulatavad. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. 

Koostöö edendamine üleriigilisel või rahvusvahelisel tasandil: 

  • säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimine ja nendega seotud tegevused (§ 22 lg 6 p 2). 
     

Oluline: teistele keskkonnateadlikkuse programmi tegevustele 2020. a taotlusvoorus toetust taotleda ei saa. 

Üldnõuded taotlejale ja toetuse saajale on sätestatud määruse paragrahvides 6 ja 7 ning üldised toetuse osakaalud § 8. Projekti kulude abikõlblikkuse üldtingimused on sätestatud määruse paragrahvides 11-17. 

Iga projekti taotlus saab vastata ainult ühele konkreetsele määruse punktile.  

 

Rohkem infot toetatavate tegevuste kohta:

1. Täiskasvanute ja perede keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 

  • kindlale teemale keskendunud üleriigilise erinevate tegevustega teavituskampaania korraldamine; 

  • festivali, messi korraldamine, toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest; 

  • loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine, toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. 

Teavituskampaania korraldamine  

Rahastatakse mingi kindlaks määratud keskkonnaeesmärgi saavutamiseks vajalikku üleriigilist kampaaniat, mille käigus viiakse mitmekesiste meetoditega erinevate sihtrühmadeni kvaliteetset keskkonnainfot ning kujundatakse inimeste hoiakuid ja käitumisviise. Kampaania käigus planeeritavad tegevused peavad äratama huvi käsitletava teema vastu ning andma teavet, kuidas toimida keskkonda säästvalt. Oluline on kujundada väga erineva keskkonnateadlikkusega inimestel positiivset suhtumist loodusesse ning soovi ja oskusi muuta oma elustiili keskkonnahoidlikumaks. Kampaania tulemusena peavad sihtrühmad paremini tundma inimühiskonna ja looduse seoseid, nende hoiakud ja väärtushinnangud peavad toetama tasakaalustatud keskkonna kaitset ja - kasutust. Projekt peab aitama lahendada keskkonnaprobleemi või olema seostatud prioriteetse teemaga, mis on nimetatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel (https://www.envir.ee/et/keskkonnaharidus). MTÜ ja SA puhul võib selle tegevuse toetuse osakaal olla 100%. 

Eeldatakse, et:  

  • projekti eesmärk on püstitatud lähtuvalt konkreetsest keskkonnaprobleemist või -eesmärgist ning kavandatavad tegevused on otseses seoses konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamise või -eesmärgi saavutamisega;  

  • projekti raames jagatavad teadmised ja oskused on võimalik praktikas kasutusse võtta st, et on olemas tingimused positiivse keskkonnamõju saavutamiseks ning projektijärgselt on võimalik teadlike valikute tegemisega aidata kaasa keskkonnaprobleemi lahendamisele või keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele;  

  • kampaania sisaldab erinevaid tegevusi, mis on omavahel seostatud ühise eesmärgiga ning mis aitavad viia teavet ning suunata keskkonnateadliku käitumiseni erineva infokasutamise harjumustega sihtrühmadeni.  

Taotluse hindamisel peetakse silmas:  

  • kuivõrd on kampaania raames jagatud teadmised praktiliselt kasutatavad, näiteks on olemas vajalikud tingimused omandatud teadmiste kasutuselevõtuks või kas teave loodusväärtuse kohta on seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või olukorra parendamine;  

  • kui lai on kampaania sihtrühm ning kui sobivad ja põhjendatud on valitud tegevused;  

  • milliste tegevuste ja/või kanalite kaudu taotleja kavatseb info sihtrühmani viia; 

  • kui keskkonnahoidlikult on kampaania tegevused läbi mõeldud; 

  • milline on taotleja või projektimeeskonna pädevus ja kogemus probleemses keskkonnavaldkonnas ja kampaaniate korraldamisel; 

  • millised on taotleja poolt konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamiseks senini tehtud projektid/tööd vms (kui on tehtud). 

  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust. 

Festivali, messi ning loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamine  

Tegemist on ettevõtmistega, mille iseloomust lähtuvalt on eelarves otseselt keskkonnateadlikkuse suurendamiseks vajalike kulude kõrval suhteliselt suur kaasnevate kuldude osakaal. Seetõttu on toetataval tegevusel suurem eeldatav omafinantseeringu osa (toetus on kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest). Ettevõtmisele koguneb sihtrühm vabatahtlikult reklaami peale, mistõttu tõenäoliselt on projektis osalejad keskmisest suurema keskkonnateadlikkusega. Rahastavad ettevõtmised tutvustavad võimalusi keskkonnasäästlikumalt igapäevaelu korraldada või jagavad teavet, mille tulemusel on Eesti loodusväärtused kaitstud. 

Eeldatakse, et:  

  • projekti eesmärk või projekti raames korraldatava ürituse eesmärk on püstitatud lähtuvalt konkreetse keskkonnaprobleemi või saavutatava keskkonnaeesmärgi olemusest;  

  • projekti raames jagatavad teadmised on otseses seoses konkreetse keskkonnaprobleemi leevendamise või -eesmärgi saavutamisega;  

  • projekti raames jagatavad teadmised on võimalik kasutusse võtta, st on olemas vajalik infrastruktuur, on võimalus keskkonnakahjulik toode asendada, propageeritav tehnoloogia on tavakasutajale taskukohane, teave mõne loodusväärtuse kohta on seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või tema olukorra parendamine jne;  

  • loodusõhtu, -hommiku, -retke sihtrühmana on taotluses märgitud tegelik üksikkontaktide arv, kelleni projekti raames keskkonna või looduse valdkonna teave viiakse, st korduvkontaktid lugeda üheks inimeseks. 

Taotluse hindamisel peetakse silmas:  

  • kuivõrd on võimalik ettevõtmise käigus jagatavat teavet, oskusi ja vilumusi praktiliselt kasutusse võtta ning kui keskkonnahoidlikult on tegevused ise tervikuna korraldatud;  

  • kuivõrd toetavad olemasolevad olud (nt infrastruktuur, tutvustava eluviisi taskukohasus, tutvustatavate materjalide/tehnoloogiate kättesaadavus) ettevõtmise käigus jagatavaid teadmisi kasutada;  

  • kuivõrd on teave loodusväärtuse kohta seostatud sihtrühma võimalustega tagada väärtuse kaitse või olukorra parendamine;  

  • kuivõrd teadvustatakse keskkonnasäästlikku elustiili ja tarbimist seoses keskkonnahoiu või säästva arengu aspektiga;  

  • kui suur on tegelik projektis osalevate inimeste hulk, kelle tarbimisharjumusi või teadmisi ökoloogilisest tasakaalust kujundatakse ning kuidas projektis osalejateni jõutakse; 

  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.  

NB! Festivali, messi ning loodusõhtu, -hommiku, -retke korraldamise projekte toetatakse kuni 50% projekti abikõlblikest kuludest. Keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgi täitmiseks otseselt vajalikele kuludele lisaks on abikõlblikud ka kaasnevad kulud, mis on vajalikud ettevõtmise korraldamiseks, kuid seda proportsioonis keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tehtavatest tegevustest lähtuvalt.  

Selle punkti alt ei toetata ainult õpilastele suunatud õppekäike ja laagreid. KIK toetab neid tegevusi kooskõlas määruse § 22 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatuga. 

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks kas „teavituskampaania korraldamine“ või „messide, festivalide, loodusõhtute korraldamine.“ 

Üldharidussüsteemi õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 

  1. põhikooli klassi ja lasteaia koolieelikute rühma osalemist loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja keskkonnakasutusega seotud ettevõtete aktiivõppeprogrammides;  

  1. õppepäeva ja/või laagri korraldamist põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ning looduse valdkonna huvikooli õpilastele. Laagri läbiv teema on looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimine. Toetus kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. 

  1. Keskkonnaministeeriumi veebilehel prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimist üldharidusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältel; 

Osalemine aktiivõppeprogrammides  

KIK toetab nii loodus- ja keskkonnahariduskeskuste kui ka ettevõtete korraldatavaid aktiivõppeprogramme, kus õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes.  

KIKASe süsteemis on taotlusvorm osaliselt eeltäidetud ning hinnapakkumisi ei pea taotluse lisana esitama, kuid programmidel osalemine tuleb pakkujatega kooskõlastada ning seda taotluses kinnitada (kinnituste lehel, eraldi kinnituskirja pole vaja). Taotluse eelarve võib esitada ühe reana. Muutunud on lisana esitatav tabel programmidel osalemise kohta, kui taotluse esitab haridusasutuse pidaja mitme asutuse kohta või ühest koolist osaleb palju klasse. 

Oluline  

  • taotluse saab esitada haridusasutus või selle pidaja;  

  • õppeprogrammidele saab toetust küsida 2020/21. õppeaastaks; 

  • abikõlblik kulu on aktiivõppeprogrammi maksumus ja transport (kohale- ja tagasisõit) kokku kuni  300 eurot ühe klassi või lasteaiarühma kohta. Muud kulud ei ole abikõlblikud. Summa jagunemine õppeprogrammi maksumuse ja transpordi kulude vahel ei ole määratletud. Samuti ei ole piiritletud, mitu õppeprogrammi ühele klassile/rühmale piirsumma eest läbi võib viia ning üldine arvestus toimub haridusasutuse lõikes. Kohustuslikku omafinantseeringut õppeprogrammide projektidel ei ole;  

  • otsi õppekäigu sihtkohaks lähim ja õppetööga kõige rohkem haakuv RMK, Keskkonnaameti, loodusmuuseumi, looduskooli või keskkonnahariduskeskuse õppeprogramm. Õppeprogrammide kavandamisel on abiks portaal www.keskkonnaharidus.ee (RMK programmid loodusegakoos.ee). Eelistatud on pikemad programmid; 

  • aktiivõppeprogramme on võimalik korraldada looduskeskuste juhendamisel ka haridusasutuse juures. Eriti soovitame seda võimalust kasutada lasteaialastele korraldatavate aktiivõppeprogrammide läbiviimisel ning kutsuda lasteaeda kohale juhendaja. Eeldame, et sellisel juhul viiakse aktiivseid tegevusi läbi vähemalt 2x45 min jooksul;  

  • teadmisi keskkonnahoiu põhimõtetest ja loodusressursside säästlikust kasutamisest võib kinnistada keskkonnakasutusega seotud ettevõtetes (nt vee- või- jäätmemajanduse-, põllumajandus- või muu ettevõte). Kui ettevõttel endal ei ole välja töötatud õppeprogrammi, siis lisada taotlusele läbitavate tegevuste kirjeldus ning nende seotud õppetööga;  

  • juhul kui projektis osaleb mitu munitsipaalharidusasutust, siis tuleb taotluse lisana esitada tabel „programmides osalejate andmed“ (vt lehekülje paremal "dokumendid täitmiseks"). Sama tabeli võib esitada ka üks kool, kui osaleb palju klasse. 

  • ühte taotlusse sisestada kõik sama asutuse klassid/rühmad. Haridusasutuse pidajal on võimalus esitada ühisprojekt mitme oma piirkonna kooli/lasteaia kohta. 

  • Taotlusest (vormil või lisadest) peab selguma mis rühmale/klassile, mis programm on planeeritud. Õppeprogrammide kirjeldusi pole vaja taotlusesse ümber kirjutada. Kui programmi kirjeldust ei ole üleval programmi pakkuja kodulehel või keskkonnaharidus.ee lehel, siis lisada kirjeldus taotlusele. 

NB! Õppeprogrammita sõit (nt lihtsalt loodusväärtustega tutvumise projekt) ei ole abikõlblik.  

Planeeri õppekäigud õppetöö korralduse seisukohast sobivaimale ajale ja sobivaima sisuga.  

 Õppekäikude planeerimisel pea silmas:  

  • õppetegevus toimub loodusteaduslikel alustel; 

  • õppija osaleb õppeprotsessis aktiivsetes (kogemuslikes, tegevuslikes, uurimuslikes, avastuslikes jne) tegevustes; 

  • omandatavate teadmiste ja oskuste kaudu kujundatakse õpilastel positiivset suhtumist loodusesse, sh elurikkusesse ning arusaama looduse ja inimtegevuse seostest ning kujundavad keskkonnasäästlikke käitumisharjumusi;  

Taotluse sisestamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb valida programmiks „Keskkonnateadlikkuse lihtsustatud pr.“ 

NB! Siit leiate keskkonnateadlikkuse programmi lihtsustatud projektidele toetuse taotlemise juhise 2020 vooruks.

 

Õppepäeva ja/või laagri korraldamine  

Toetust saab taotleda kool või koolipidaja põhikooli- ja gümnaasiumi õpilastele või huvikooli pidaja oma loodusvaldkonna huviringis käivatele õpilastele. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. 

Lisaks traditsioonilistele laagritele on oodatud selle tegevuse alt ka taotlused gümnaasiumiastme keskkonnateemaliste õppepäevade läbiviimiseks, mille sisuks võib olla ka osalemine keskkonna- ja loodushariduskeskuste poolt pakutavates õppeprogrammides, kui tegemist on tervet koolipäeva hõlmava programmi(de)ga. 

Oluline:  

  • õppepäeva ja/või laagri läbiv teema peab käsitlema looduses toimuvate protsesside ja elurikkuse tundmaõppimist seostatuna inimmõjuga (kliimamuutused, säästev tootmine ja tarbimine, ringmajandus); 

  • abikõlblikud on kõik õppepäeva või laagri korraldamiseks vajalikud otsesed kulud. KIKi poolne toetus on kuni 75 % projekti abikõlblikest kuludest;  

  • taotlejaks saab olla haridusasutus, selle pidaja või huvikool. Huvikool peab olema registreeritud hariduse infosüsteemis www.ehis.ee ja huvikoolil peab olema looduse suuna õppekava; 

  • taotluse kohustuslik lisa on õppepäeva või praktikumilaagri õpiväljund ja tegevuste kirjeldus, hinnapakkumised või selgituskiri/kalkulatsioon taotluse eelarve kujunemise kohta. Laagrikavast peab muu hulgas selguma käsitletav temaatika ja rakendatav metoodika.  

NB! Õppepäeva või laagri korraldamisel võib kasutada ka keskkonnahariduskeskuste poolt pakutavaid programme, planeeri võimalikult praktilised tegevused, leia läbi viimiseks tegevuste sisu kontekstis loogiline asukoht, lõimi tegevused erinevate õppeainetega, keskendu ühele-kahele teemale ning lõimige tegevused erinevate õppeainetega. 

Eeldatakse, et õppepäeval või laagril on:  

  • konkreetselt sõnastatud õppe-eesmärgid, mis väljendavad teadmisi ja oskusi, mida omandatakse või kinnistatakse;  

  • kõik tegevused ja kulutused on vajalikud õppe-eesmärkide saavutamiseks.  

  • õppe-eesmärkidest ja -tegevustest lähtuv põhjendatud asukohavalik; 

  • optimaalne eelarve (eelarveread vastavad tegevustele, eelarve kujuneb hinnapakkumiste alusel või on lisatud viited hinnakirjale teenuse- või tootepakkuja kodulehel ning hinnad ja tasud on kontekstis üldise turusituatsiooni ja hea tavaga). 

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse sisestamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb valida programmiks „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „praktikumilaagri korraldamine“ 
 

Haridusasutuses vähemalt ühe õppeveerandi vältava loodus- või keskkonnateemat käsitleva projekti elluviimine  

Rahastatakse projekte, mille tulemusel projektis osalejad omandavad projekti vältel teadmised ja praktilised oskused prioriteetsena nimetatud loodus- või keskkonnateemal. Prioriteetsed teemad on nimetatud Keskkonnaministeeriumi veebilehel (https://www.envir.ee/et/keskkonnaharidus). Selle tegevuse alt oodatakse taotlema eelkõige lasteaedu. 

Eeldatakse, et:  

  • projektil on konkreetselt sõnastatud õppe-eesmärgid, teadmised, oskused ja hoiakud, mille projektis osalejad projekti lõpuks omandavad;  

  • projektis osaleb läbivalt üks ja sama sihtrühm, kes liigub samu või erinevaid, kuid loogilise terviku moodustavaid, ülesandeid lahendades projekti eesmärgi suunas;  

  • kaasatud kogu klass/rühm, kõik paralleelid, kogu kooliaste või kogu haridusasutus (kaasatud on ka õpilased/lapsed, kellel on väiksem huvi või puudub huvi antud keskkonnateema vastu);  

  • projekt sisaldab kõiki määruses kohustuslikuna nimetatud elemente: teema seostamine kohalike ja globaalsete oludega, projektis osalejate käitumisharjumuste seostamine projekti teemaga, teema lõimitus eri eluvaldkondadega, haridusasutuste õpetajate (soovitatavalt ka juhtkonna) keskkonnahariduslik täiendusõpe (oma töötajate täiendkoolitusega seotud kulu on selle tegevuse alt abikõlblik), koostööoskuse arendamine, projekti tulemuste visualiseeritud väljund ja selle esitlemine; 

  • projekti tulemuse visualiseeritud väljund peab kajastama projekti eesmärgi saavutamist. Visualiseeritud väljundi vormile ei ole piiranguid - see võib olla keskkonnasõbralikul moel meisterdatud kogumik fotodest ja märkmetest, esseedest või ettekannetest, näitus joonistustest või käsitöödest, videoklipid kooli veebilehel, projekti blogi, rühmatööna valminud värssjutustus või keskkonnateatri etendus, kooli lähistele maha märgitud õpperada vms vastavalt projektis osalejate vanusele ja võimetele.  

NB! Ei rahastata projekte, millesse on kirjutatud kokku paralleelselt kulgevad, erinevate õppe-eesmärkidega, sisuliselt seostamata tegevused ühes õppeasutuses, nt erinevate klasside õppekäigud erinevatesse kohtadesse, erineval teemal. Õppekäikudeks saab haridusasutus toetust vastavalt määruse § 22 lõike 4 punktis 1 sätestatud tingimustele. Samuti ei toetata laagreid. Laagreid toetab KIK määruse § 22 lõike 4 punkti 2 alusel.  

Projektide hindamisel peetakse silmas:  

  • projekti õppe-eesmärkide selgust ja konkreetsust;  

  • õppe-eesmärkide seotust Keskkonnaministeeriumi kodulehel prioriteetsena nimetatud teemaga;  

  • õppe-eesmärgi saavutamiseks valitud tegevuste tõhusust;  

  • erinevate projektitegevuste loogilist seostatust;  

  • projektis osalejate kaasatust;  

  • projekti tulemust – mida antud projektist teada saadakse ja kuidas seda teadmist saab kasutada;  

  • kasuks tuleb erinevate ainevaldkondade lõimimine ning aktiivõppemeetodite mitmekesisus; 

  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust. 

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „haridusasutuses loodus- või keskkonnaprojekti elluviimine.“ 

 

Teabekandjate loomisel toetatakse meediatoote, ajutise näituse, õppematerjali või trükise loomist ja sihtrühmale kättesaadavaks tegemist. Toetus on kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest. 

Meediatoodete (tele- ja raadiosaated), ajutiste näituste, trükiste jm kõrval toetatakse õppematerjalide loomist ja sihtrühmadele kättesaadavaks tegemist. Keskkonnahariduslikud õppematerjalid, mida saab kasutada nii formaal- kui ka mitteformaalhariduses, võimaldavad sihipäraselt vahendada uuenevat keskkonnateavet väga laialdastele sihtgruppidele. 

Rahastatakse projekte, mille tulem (teabekandja, meediatoode) juhatab otseselt keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste või eluviisi juurde. Loodust tutvustavate teabekandjate puhul on eelistatud projektid, mille tulem seob loodusväärtuste kohta jagatava info tavainimeste võimalusega säilitada või taastada tutvustavale liigile või muule loodusväärtusele sobiv ökosüsteem. 

Projektide hindamisel peetakse silmas:  

  • valmival teabekandjal on kasutajaskond olemas ning hinnatakse selle suurust;  

  • kuivõrd praktiliselt kasutatavat teavet projekti tulem edastab;  

  • kuivõrd toetavad olemasolevad olud (nt infrastruktuur, tutvustatava eluviisi taskukohasus, tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavus) võimaldavad jagatavaid teadmisi kasutada;  

  • milline on taotleja kogemus sihtrühmale sobivate infokandjate loomisel;  

  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust.  

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „teabekandja loomine.“ 

  • säästvat arengut toetava hariduse alal üleriigilise haardega rahvusvaheliste projektide või programmide koordineerimine ja nendega seotud tegevused. 

Toetatakse rahvusvahelist ja riigisisest koostööd keskkonnahoidliku mõtteviisi levitamisel ja käitumise juurutamisel ning jätkusuutlike tarbimisharjumuste kujundamisel ühiskonnas. MTÜ ja SA puhul võib selle tegevuse toetuse osakaal olla 100%. 

Toetatakse projekte, mis koondavad enda tegevusega kokku mitmeid osapooli, loovad koostöövõrgustikke, läbi mille toetada keskkonnateadlikkust suurendava info levikut. 

Eeldatakse, et: 

  • projektid on üleriigilise või rahvusvahelise ulatuse ja mõjuga, tegevustesse on haaratud erinevad piirkonnad ja sihtgrupid; 

  • projektid toetavad ja parendavad mitteformaalse ja formaalse keskkonnahariduse võrgustiku arengut ja koostööd. 

Projektide hindamisel peetakse silmas: 

  • projekti eesmärkide konkreetsust ja nende seost keskkonnateadlikkuse programmi eesmärkidega; 

  • kavandatavate tegevuste tõhusust ja ulatust, sealhulgas sihtrühma määratlust ja põhjendatust; 

  • taotleja kogemust varasemate sarnaste projektide elluviimisel; 

  • projekti jätkusuutlikkust – kuivõrd toetab läbi projekti loodu keskkonnateadlikkuse suurenemist pärast projekti lõppu; 

  • projekti eelarve otstarbekohasust ja põhjendatust. 

Taotlemine toimub üldises korras. Taotluse esitamisel andmesüsteemis KIKAS tuleb programmiks valida „keskkonnateadlikkus“ ning tegevuse tüübiks „üleriigiline ja rahvusvaheline koostöö.“ 

Taotlemise protsess

Kes saavad toetust? 

Keskkonnaprogrammist saavad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. 

Mille alusel saab toetust  taotleda?  

Toetust saab taotleda keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetatakse tegevusi kalanduse, veemajanduse, merekeskkonna, looduskaitse, metsanduse, atmosfääriõhu kaitse, ringmajanduse ja keskkonnateadlikkuse programmis. Täpsemad toetatavad tegevused on toodud KIK veebilehel valdkondlike programmide tegevuste jaotuses.   

Millal taotlus esitada? 

Taotlusi võtame taotlusi vastu 1-2 kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 
 
Kuhu taotlus esitada? 

Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS.

Kes hindab taotlusi ja millised on tähtajad? 

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK. 

  • KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust kuni 35 päeva jooksul. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KeM). 

  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga. 

  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks. 

  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus. 

  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 10 toodud valdkondlikule programmi toetatavale tegevusele või seda tegevust ei ole taotlusvoorus avatud, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale. 

  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KeMi, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat. 

  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 10 teises jaos.

  • Hindamise lõppedes edastavad KeM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK nõukogule. 

  • KIKi nõukogu teeb  esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.  

Keskkonnaprogrammi taotlemise eritingimused, kulude abikõlblikuks lugemise ja toetuse maksmise nõuded arvestades toetatava valdkonna projektide eripära leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.  

 

Sihtfinantseerimise leping

Toetuse saaja peab keskkonnaprogrammist toetuse saamisel esitama 6 jooksul sihtfinantseerimise lepingu (SFL) arvates nõukogu otsusest projekti finantseerida.  

KIK ei sõlmi SFLi enne, kui toetuse saaja on teinud projekti elluviimiseks vajalikud nõuetekohased hanked, või juhul, kui projektis olulisi hankeid ei korraldata, esitanud sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks nõutavad dokumendid.  

Sihtfinantseerimise leping täidetakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS.   
 

1. Kasutusel on neli sihtfinantseerimise lepingu vormi: 

  • Maksmine teostajale – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d). 
  • Maksmine toetuse saajale – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu. 

  • Riigieelarvelised asutused  – kasutada juhul, kui tegemist on riigieelarvelise asutusega, KIK teeb siis erandina väljamaksed ettemaksetena. Riigiasutustel on õigus teha kulutusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves selleks vahendid ette nähtud. 

  • Kaasrahastamise leping- kasutada juhul, kui KIK on kaasfinantseerija, mitte põhirahastaja. Kaasfinantseerimise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida. 

2. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule lisa.  

3. Toetuse saajaga sõlmitavas sihtfinantseerimise lepingus määratakse kindlaks projekti abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp. 

4. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik. 

5. Toetuse saamise õigus tekib pärast sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist. 

6. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale: 

6.1 Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta KIK. 

6.2 KIK teeb maksed KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu alusel.  

6.3 Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud sihtfinantseerimise lepinguga ja tal ei ole selles toodud tingimuste, nõuete ja tähtaegade suhtes pretensioone. 

6.4 Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK nimetatud korra ja tellija/ostjaga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingu alusel keeldub tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu. 

6.5 Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega. 

7. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Mitte võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta. Näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad. Kui leping või arve on jõudnud KIKi ja registreeritud, siis allkirjastab KIK lepingu või teostab raha väljamakse 25 tööpäeva jooksul kui esitatud dokumentatsioon on korrektne ja ei vaja täpsustamist. Nimetatud tähtaeg pikeneb dokumentatsiooni korrastamiseks kuluva aja võrra. 

NB! Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla 30 päeva. 

8. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis.  

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase ehk lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes. 

9. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja heaks kiidetud. 

NB! Peale finantseerimise korra järgset ettemaksu tehakse järgmised maksed tehtud tööde eest. 

10. Kui toetuse saaja soovib teha projektis (tegevustes, eelarves, tähtaegades, partnerites jms) muudatusi võrreldes taotluses esitatuga, millised saavad olla erandlikud, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida. 

NB! KIK rahastab projekti vastavalt sihtfinantseerimise lepingus kokkulepitud tingimustele 

11. Samuti on võimalik erandjuhtudel taotleda sihtfinantseerimise lepingu vormi muutmist, selleks tuleb enne lepingu KIKi esitamist tehtavad muudatused KIKiga kokku leppida. 

12. Sihtfinantseerimise lepingus nimetatud kontaktisikud ehk isikud, kellel on Kasusaaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest. 

13. Sihtfinantseerimise leping tuleb KIKile esitada infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt. 

14.  Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas. Kui rikkumise rahalise mõju suurust ei ole võimalik hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise olulisusest kuni 50 protsendi võrra. Nõuete olulise rikkumise korral keeldutakse lepingu sõlmimisest. 

Juhendi sihtfinantseerimislepingu sõlmimiseks, juhendi sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks KIKASes, sihtfinantseerimislepingu (maksmisega toetuse saajale), sihtfinantseerimislepingu (maksmisega teostajale), sihtfinantseerimislepingu (riigieelarvelised asutused), loetelu sihtfinantseerimislepingu kohustuslikest lisadest, kaasrahastamise lepingu, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.  

Väljamaksed

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud.

Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale. Kui maksed tehakse toetuse saajale, siis ei pea väljamaksele lisama arveid. 

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast, kui see on kokkulepitud sihtfinantseerimise lepingu maksegraafikus ja on kooskõlas sõlmitud lepingute ning kavandatud või elluviidava tegevusega.  

Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande. 

Toetuse saaja esitab  koostab ja esitab väljamakse taotluse  infosüsteemi KIKAS kaudu. 

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse lihtsustatud projektid).  

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui KIK  on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud ja toetuse saaja on saanud vastava teate. Enne VMT esitamist palume kontrollida kõik andmed üle. 

VMT-le lisatav raamatupidamiskonto väljavõte peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid.  

Väljamaksetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Aruandlus ja projekti tulemi säilitamine

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitmist kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% sihtfinantseerimise lepingu summast.

Lõppmakse tehakse pärast kõikide projekti tegevuste ja tulemite nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist ja projekti lõpparuande heakskiitmist. 

Sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne täidetakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS. 

Toetuse abil ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses taotluses märgitud otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem. 

Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest arvates. 

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, õppeprogrammis osalejate andmete, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.  

Toetustele viitamise kord

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest. Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
  

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Elluviimine

Projektide elulviimiseks vajalikud dokumendid ja juhendid leiab KIKi kodulehelt siit.