Keskkonna- ja kliimaprojektide kaasrahastamine

Viimati uuendatud 07.10.2020 LIFE programm

LIFE programm

LIFE programm on Euroopa Komisjoni finantsinstrument, millega rahastatakse keskkonnaprojekte Euroopa Liidus (EL) juba üle 25 aasta. See on ainuke otseselt keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist.

LIFE programm aitab kaasa säästvale arengule, strateegia "Euroopa 2020" eesmärkide ja sihtide saavutamisele ning EL asjakohastele keskkonna- ja kliimastrateegiatele ja -kavadele. Programmi on rakendatud 1992. aastast ning selle perioodi vältel on toetatud üle 4500 projekti.

Olulisemad eesmärgid:

  • aidata kaasa ressursitõhusa, vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majanduse saavutamisele
  • aidata kaasa keskkonna kaitsmisele ja keskkonna kvaliteedi parandamisele
  • aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähendamise peatamisele ja ümberpööramisele, sh Natura 2000 võrgustiku toetamisele ning ökosüsteemide seisukorra halvenemise vastu võitlemisele
  • tõhustada liidu keskkonna- ja kliimapoliitika ning vastavate õigusaktide väljatöötamist ja elluviimist
  • toetada keskkonna- ja kliimavaldkonna paremat juhtimist kõikidel tasanditel, samuti kodanikuühiskonna, vabaühenduste ja kohalike osalejate suuremat kaasamist

Alaprogrammid: keskkond ja kliima

Keskkonna programmi kuulub kolm prioriteetvaldkonda: 

  1. Keskkond ja ressursitõhusus, mille eesmärk on töötada välja, katsetada ja tutvustada uuenduslikke tehnoloogialahendusi ning parimaid tavasid keskkonnaprobleemidega tegelemiseks.
     
  2. Loodus ja bioloogiline mitmekesisus, mille eesmärk on kaitsealuste ja ohustatud liikide ning nendega seotud elupaikade või kasvukohtade seisundi parandamine ning looduskaitseliste probleemide ja riskidega tegelemine.
     
  3. Keskkonnaalane juhtimine ja teave, mille eesmärk on keskkonnaalase teadlikkuse suurendamine, keskkonnateabe edastamise, haldamise ja levitamise toetamine ning parema keskkonnaalase juhtimise edendamine huvigruppide laialdasema kaasamisega.
     

Kliimameetmete programmi kuulub kolm prioriteetvaldkonda:​

  1. Kliimamuutuste leevendamine, mille eesmärk on kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja vähese süsinikuga majandusele üleminek, keskendudes järgmistele valdkondadele: uudsed taastuvenergiatehnoloogiad, energiatõhusus (energiakasutuse, ehituse, transpordi või tööstuse vallas), tööstussektori ja maakasutuse heite vähendamine, süsiniku sidumine; valdkondlike õigusaktide ja poliitika rakendamine.
     
  2. Kliimamuutustega kohanemine, mille eesmärk on kogukondade vastupanuvõime suurendamine kliimamuutustele, kliimamuutustest ohustatud ökosüsteemide ja loodusressursside kaitsmine ning kliimamuutustest mõjutatud majandusharude kohanemise soodustamine, sh ELi ja riiklike kohanemisstrateegiate rakendamine.
     
  3. Kliimaalane juhtimine ja teave, mille eesmärk on elanikkonna teadlikkuse suurendamine kliimaküsimustes, huvigruppide laiem kaasamine ja kliimaalase infovahetuse hõlbustamine.

Projektitüübid

Sõltuvalt valdkonnast ning projekti olemusest on taotlemisel võimalik LIFE programmist valida projekti tüüp. Levinumad neist on traditsioonilised projektid:

  1. Parimaid tavasid järgivad projektid (Best practice projects) – nende raames kasutatakse asjakohaseid, kulutõhusaid ja nüüdisaegseid tehnikaid, meetodeid ja käsitusi, arvestades konkreetset konteksti.
     
  2. Näidisprojektid (Demonstration projects) – nende raames võetakse kasutusele, katsetatakse, hinnatakse ja levitatakse meetmeid, metoodikaid või käsitusi, mis on konkreetses, nt geograafilises, ökoloogilises, sotsiaalmajanduslikus kontekstis uued või tundmatud ja mida võiks sarnastes olukordades kasutada mujalgi (see projektitüüp on kasutuses kõikides valdkondades, välja arvatud juhtimise ja teabe projektides).
     
  3. Katseprojektid (Pilot projects) – nende raames kasutatakse tehnikat või meetodit, mida ei ole varem või mujal kasutatud ega katsetatud ning mis pakuvad parimate tavadega võrreldes potentsiaalseid keskkonna või kliimaga seotud eeliseid ja laiemaid rakendamisvõimalusi (see projektitüüp on kasutuses kõikides valdkondades, välja arvatud juhtimise ja teabe projektides).
     
  4. Teabe-, teadlikkuse suurendamise ja teabe levitamise projektid (Information, awareness and dissemination projects) – nende eesmärk on toetada teabevahetust, teabe levitamist ja teadlikkuse suurendamist keskkonna ja kliimameetmete alamprogrammide raames.
     
  5. Ettevalmistusprojektid (Preparatory projects) – nende raames toetatakse Euroopa Liidu keskkonna- või kliimapoliitika ja seadusandluse arendamist ja rakendamist.
     

Lisaks traditsioonilistele LIFE projektidele on lisandunud uued projektitüübid:

  1. Integreeritud projektid (integrated projects) rakendavad laias territoriaalses mastaabis (regionaalne, multiregionaalne, riiklik, riikidevaheline) ELi sellekohases keskkonna- või kliimaalases seadusandluses nõutavaid keskkonna- või kliimaalaseid plaane või strateegiaid. Esmajärjekorras looduse, vee, jäätmete, õhu ning kliimamuutuse leevendamise ja kohanemise valdkonnas. Need kindlustavad huvigruppide kaasamise ning veel täiendavalt vähemalt ühe asjakohase ELi, riikliku või erafinantseerimisallika kaasamist.
     
  2. Tehnilise abi projektid (technical assistance projects) pakuvad taotlejatele tegevustoetust integreeritud projektide ettevalmistamiseks.
     
  3. Ettevalmistusprojektid (preparatory projects) toetavad ELi keskkonna- või kliimapoliitika seadusandluse arendamise ja rakendamise erivajadusi.
     
  4. Tegevustoetused (operating grants) toetavad ELi tasemel keskkonna või kliimameetmete valdkonnas tegutsevate mittetulundusühingute tegevus- ja halduskulusid.

Taotlemine

LIFE programm on Euroopa Komisjoni tsentraalselt hallatav rahastamisvahend. Euroopa Komisjon on programmi juhtüksus, projekti haldamise, sh taotlusprotsessi läbiviimise on komisjon delegeerinud  Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusametile (EASME).

Taotlused tuleb esitada elektrooniliselt e-taotluse süsteemi kaudu. Tegemist on otsetoetusega, mida Eesti ametiasutused ei vahenda.

KIK aitab muuta LIFE programmi nähtavamaks, tõsta taotlejate teadlikkust projekti võimalustest, aidata parandada projektitaotluste kvaliteeti ning leida sobivaid partnereid​.

Info taotlusvooru kohta:

  • Igal aastal korraldatakse üks taotlusvoor ja sõltuvalt prioriteetsest valdkonnast on taotluse esitamise tähtajad erinevad.
  • Taotlusvoor kuulutatakse välja kevadel (aprill-mai) ning taotlemine keskkonna allprogrammist toimub kahes etapis. See tähendab, et projekti kontseptsioon (kuni 10 lk) tuleb esitada juunis-juulis ning positiivse vastuse korral tuleb kogu taotlus esitada aasta lõpuks.
  • Vaatamata sellele, et taotluste esitamise tähtaeg on sügisel, tuleks juba varakult projektiidee peale mõtlema hakata, sest taotluse koostamine, partnerite ja omafinantseeringu leidmine võib võtta palju aega. Kliima allprogrammis rakendatakse üheetapilist taotlemist. Taotluste esitamise tähtaeg on sügisel (september-oktoober) ning kohe tuleb esitada täistaotlus koos detailse eelarvega
  • Oluline kriteerium taotluste hindamisel on lahendatava keskkonnaprobleemi suurus Euroopa tasemel, mistõttu projekti Euroopa mõõde on väga oluline.
  • Taotlused peavad olema tehniliselt ja finantsiliselt hästi ette valmistatud.
  • Projektid, mida rahastatakse LIFE programmist on reeglina mahukad, kuid toetuse korral võib selle suurus olla kuni 55 protsenti projekti eelarvest.
  • Koostöö teiste osapooltega ei ole kohustuslik, kuid praktika näitab, et rahvusvahelise partneri kaasamine tõstab taotluse edukust.
  • Kõik projektitaotlused üle Euroopa Liidu konkureerivad omavahel, mis tähendab, et konkurents on suur ja rahastatakse üksnes parimaid projekte. Seetõttu tuleb pöörata olulist tähelepanu taotluste kvaliteedile.

Taotluste esitamise tähtajad 2020. aastal

  • Keskkond ja ressursitõhusus (eeltaotlus 14. juuli 2020)
  • Loodus ja bioloogiline mitmekesisus (eeltaotlus 16. juuli 2020)
  • Kliimaprojektid (täistaotlus 6. oktoober 2020)
  • Keskkonnaalane juhtimine ja teave (eeltaotlus 16. juuli 2020)
  • Integreeritud projektid (eeltaotlus 6. oktoober 2020)

NB! LIFE programmist ei toetata suuremahulise taristu (maksumusega enam kui 0,5 mln eurot) ehitamist ja teadusuuringuid (selleks on Horisont 2020) ning see pole mõeldud maaelu ja regionaalarengu toetamiseks (selleks on põllumajandustoetused ja struktuuritoetused).

Kust saab abi?

Lisainfot LIFE programmist ja taotlemise tingimustest leiab:

Keskkonnaministeeriumis töötavad LIFE programmi kontaktisikud, kes on valmis taotlejaid nõustama ning taotlusi läbi vaatama. Kontaktisikud saavad viidata taotluses olevatele puudustele ning anda nõu, kuidas taotlust parandada või täiendada. Samuti suunavad, kust leida abimaterjale.

Teabepäevad

4. mail toimus virtuaalne LIFE programmi infopäev.