Kalanduse programm

Viimati uuendatud 25.06.2020 Keskkonnaprogramm

Mida toetame?

TAOTLUSVOOR EI OLE AVATUD

Kalanduse programmi eesmärk on saavutada tasakaal kalavarude kaitse ja kasutamise vahel ning tagada looduslik mitmekesisus, kalavarude pikaajaline säilimine ning luua püügivõimalus nii kutselistele kui ka harrastuskalastajatele. Kalavarude all peetakse silmas ka agarikuvarusid. 

Taotlusvoor toimub tavaliselt aasta alguses veebruaris ja/või märtsis. Toetatavad tegevused leiab määrusest nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“. Enne igat vooru anname teada, millistele tegevustele sellest voorust saab toetust küsida. 

2020. aasta taotlusvoorust toetatavad tegevused olid:   

Kalandusuuringute alamprogramm: 

  • toetatakse valdkonna arengusuundade otsustamiseks vajalike kalandusprognooside tegemist ning muid valdkonnaga seotud uuringuid, et seada ja viia ellu arengu- ja tegevuskavade eesmärke (§ 20 lg 3). 

Vee-elustiku ökoloogilise seisundi parandamise alamprogramm:  

  • kalavarude suurendamiseks ja kaitseks kudealade või elupaikade loomine, taastamine või nendele juurdepääsu tagamine ning nende ettevalmistustööd  (§ 20 lg 4 p 1); 

  • riiklikku kaitset vajavate ja ohustatud kalaliikide kaitse ja kalavarude taastootmise programmis nimetatud prioriteetsete kalaliikide ning harrastuskalapüügiks oluliste kalaliikide asustamine või taasasustamine (§ 20 lg 4 p 2). 

Kalanduse arendusprojektide alamprogramm:  

  • kalanduse valdkonna arengudokumentide ning tegevus- ja majandamiskavade koostamine tasakaalustatud arengu ja kalavaru säästliku kasutamise eesmärgil (§ 20 lg 5 p 1); 

  • kalapüügivõistluste, seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite korraldamine, et arendada keskkonnateadlikku ja säästvat kalandust (§ 20 lg 5 p 2);  

  • kalavarude kasutamisega seotud andmete ning teabe kogumine ja avaldamine (§ 20 lg 5 p 3); 

  • kalandusliitude osalemine rahvusvahelises kalanduskoostöös ja rahvusvaheliste kalandusürituste korraldamine Eestis (§ 20 lg 5 p 4);  

  • keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu (näiteks juurdepääsuteede, paadisildade, vettelaskmis- ja parkimiskohtade, püügiplatvormide, teavitustahvlite) arendamine avalikes huvides (§ 20 lg 5 p 5);  

  • innovaatilised kalanduse arendusprojektid (§ 20 lg 5 p 6). 

Kalavarude kaitse ja järelevalve alamprogramm 

  • toetatakse kalapüügi ning sellega seotud tegevuse järelevalvet (§ 20 lg 6) 

Oluline:  

  • määruse § 20 lõigetes 3, 4, 6 ja lõike 5 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud tegevuste korral võib sihtasutustele ja mittetulundusühingutele antava toetuse osakaal olla kuni 100% abikõlblikest kuludest.  

  • kalade rändeteede avamiseks on maa, hoonestusõiguse ja kinnisvara ostmine abikõlblik kulu. 

  • seminaride, koolituste, õpitubade, teabepäevade ja laagrite korraldamisel on toetus kuni 75% projekti abikõlblikest kuludest.  

  • keskkonnasäästlikku harrastuskalapüüki toetava taristu ja innovaatiliste kalandusalaste arendusprojektide toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 50 000 eurot ilma käibemaksuta. 

Toetuse info ja ajakava

Kes saavad toetust? 

Keskkonnaprogrammist saavad toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, äriühingud, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. 

Mille alusel saab toetust  taotleda?  

Toetust saab taotleda keskkonnaministri 31.01.2020 määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetatakse tegevusi kalanduse, veemajanduse, merekeskkonna, looduskaitse, metsanduse, atmosfääriõhu kaitse, ringmajanduse ja keskkonnateadlikkuse programmis. Täpsemad toetatavad tegevused on toodud KIK veebilehel valdkondlike programmide tegevuste jaotuses.   

Millal taotlus esitada? 

Taotlusi võtame taotlusi vastu 1-2 kaks korda aastas. Taotluste esitamise tähtaeg kuulutatakse välja KIKi veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. 
 
Kuhu taotlus esitada? 

Projekti taotlus koostatakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS.
 

Taotluse elluviimise ajakava

1. KIK avaldab taotlusvooru kohta informatsiooni oma veebilehel.

2. Taotleja koostab ja esitab taotluse andmesüsteemis KIKAS.

3. KIK kontrollib taotluse nõuetele vastavust kuni 35 päeva  arvates taotlusvooru tähtajast.

4. Vastavaks tunnistatud taotlused edastab KIK hindamiseks Keskkonnaministeeriumisse. 

5. KIK jätab nõuetele mittevastavad taotlused rahuldamata ja tagastab taotluse taotlejale.

6. Valdkondlikud töörühmad hindavad taotluseid kuni 8 nädalat.

7. KIK nõukogu otsustab kolme kuu pärast peale taotlusvooru tähtaega taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise.

8. Toetuse saaja teeb projekti elluviimiseks vajalikud hanked või küsib pakkumused.

9. Toetuse saaja esitab peale rahastamisotsust 6 kuu jooksul KIKAS-es sihtfinantseerimise lepingu.

10. KIK kontrollib 20 tööpäeva jooksul sihtfinantseerimise lepingu vastavust nõuetele.

11. Toetuse saaja esitab peale lepingu sõlmimist väljamaksetaotluse:

a) ettemaksena võib KIK maksta ehitusprojektidel kuni 30% ning teiste projektide korral kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast;

b) vahemaksed teeb KIK pärast seda, kui toetuse saaja või töö tegija on kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud;

c) lõppmakse minimaalne suurus on 20%.

12. Pärast projekti tegevuste elluviimist ja kulude kajastamist raamatupidamises esitab toetuse saaja KIKAS-es lõppmakse väljamaksetaotluse.

13. KIK teeb ülekande peale esitatud makse kinnitamist 20 tööpäeva jooksul, kui makses ei esine puudusi.

 

  • Taotluste hindamine toimub kahes etapis. Esimeses etapis hindab taotlusi KIK. 

  • KIK kontrollib taotluste nõuetele vastavust kuni 35 päeva jooksul. Nõuetele vastavad taotlused edastab KIK sisuliseks hindamiseks Keskkonnaministeeriumile (KeM). 

  • Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses esitatut on vaja täpsustada, annab KIK sellest taotlejale teada koos täpsustuste esitamise tähtajaga. 

  • Juhul, kui taotleja ei esita täpsustusi etteantud tähtajaks, või ei ole taotleja jätkusuutlik ja tal on võlgnevused riiklikele registritele, tunnistab KIK taotluse nõuetele mittevastavaks. 

  • Nõuetele mittevastava taotluste puhul edastab KIK taotlejale kirjaliku teate, kus on välja toodud puudused. Peale nende kõrvaldamist on võimalik esitada taotlus uuesti järgmises taotlusvoorus. 

  • Juhul, kui taotlus ei vasta määruses nr 10 toodud valdkondlikule programmi toetatavale tegevusele või seda tegevust ei ole taotlusvoorus avatud, siis tunnistab KIK taotluse mittevastavaks ja tagastab taotlejale. 

  • KIK edastab nõuetele vastavad taotlused KeMi, kus valdkondlikud hindamistöörühmad hindavad taotlusi kuni 8 nädalat. 

  • Hindamiskriteeriumid, millest töörühmad lähtuvad, on toodud keskkonnaministri määruse nr 10 teises jaos.

  • Hindamise lõppedes edastavad KeM ja KIK hindamistulemused koos rahastamise ettepanekuga KIK nõukogule. 

  • KIKi nõukogu teeb  esitatud projektitaotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused.  

1. Kasutusel on neli sihtfinantseerimise lepingu vormi:

  • “maksmine teostajale” – kasutada juhul, kui projekti või selle etapi teostamiseks on toetuse saaja sõlminud teostajaga töövõtu-; ostu- või muu lepingu(d).
  • “maksmine toetuse saajale” – kasutada juhul, kui toetuse saaja kasutab projekti või selle etapi teostamiseks oma tööjõudu ja tegemist on toetuse saaja tegevuskulude hüvitamisega. Kasutada ka juhul kui KIK osaliselt hüvitab toetuse saaja tegevuskulusid ning osade tööde teostamiseks sõlmib toetuse saaja töövõtu-; ostu- või muu sellise lepingu.
  • “riigieelarvelised asutused“ – kasutada juhul, kui toetuse saajaks on riigiasutus, kellel on õigus teha riigieelarve alusel kulutusi.
  • “kaasrahastamine“ – kasutada juhul, kui taotletakse toetust projekti kaasrahastamiseks (põhirahastajaks ei ole KIK). Kaasrahastamise korral on soovituslik lepingu tingimused enne lepingu täitmist KIKiga läbi arutada ja kokku leppida.

2. Toetuse saamise õigus tekib pärast sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist. Üldjuhul sõlmitakse projekti rahastamiseks üks sihtfinantseerimise leping, projekti täiendaval rahastamisel või jätkuprojektide teostamisel sõlmitakse olemasolevale sihtfinantseerimise lepingule lisa.

3. Toetuse saajaga sõlmitavas sihtfinantseerimise lepingus määratakse kindlaks projekti abikõlblikkuse perioodi algus ja lõpp.

4. Lepingu peab allkirjastama esindusõigust omav isik.

5. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks peab üldjuhul olema eelnevalt läbi viidud hanked ja sõlmitud toetuse saaja poolt leping töö teostaja(te)ga. KIK soovitab toetuse saajal lisada töövõtu-, või muusse sellisesse lepingusse järgmised punktid, mis selgitavad KIKi poolt toetuse saaja eest raha väljamaksmist otse töö teostajale:

5.1       Käesoleva lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad võib toetuse saaja eest välja maksta Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

5.2       KIK teeb maksed vastavalt keskkonnaministri 31.01.2020 määrusele nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ ning KIKi ja toetuse saaja vahel sõlmitavale sihtfinantseerimise lepingule, mis on avaldatud KIKi veebilehel  alusel.

5.3       Töövõtja/müüja kinnitab, et on tutvunud nimetatud tingimustega.

5.4       Töövõtja/müüja kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et kui KIK keeldub KIKi rahastamistingimuste rikkumise tõttu tellija/ostja eest raha välja maksmast, on tal nõudeõigus tellija/ostja ja mitte KIKi vastu.

5.5       Käesolev leping jõustub samaaegselt KIKi ja tellija/ostja vahel sõlmitava sihtfinantseerimise lepingu jõustumisega.

6. Töö teostajaga lepingu sõlmimisel tuleb arvestada ajaga, mis kulub KIKiga sihtfinantseerimise lepingu sõlmimiseks ja arvete eest tasumiseks. Ei ole soovitatav võtta endale kohustusi, mida tähtaegselt täita ei suudeta, näiteks liiga lühikesed arvete tasumise tähtajad.  KIKi kogemuse kohaselt esineb projektide dokumentides ja aruannetes erinevaid puudusi ja sellisel juhul pikeneb maksete menetlemine puuduste kõrvaldamise aja võrra.

Soovituslikult võiks töövõtulepingutes arvete tasumise tähtajaks olla vähemalt 30 päeva.

7. Sihtfinantseerimise lepingu sõlmimisel tuleb täpsustada omaosalus. Omaosaluse all peab KIK silmas konkreetset rahalist panust projektis, mida KIK finantseerib. Omaosalus peab olema rahaline ja tasutud enne SA KIK tehtavat lõppmakset

NB! KIK ei aktsepteeri omaosaluse 100% kasutamist alles projekti viimase e. lõppmakse teostamiseks. Omaosalus tuleb kasutada kas 100% ettemaksuks või koos KIKiga proportsionaalselt tehtud tööde eest tasudes.

8. Sihtfinantseerimise lepingu ja töövõtu vms lepingu sõlmimisel tuleb arvestada KIKi finantseerimise tingimustega. Lõppmakset 20% sihtfinantseerimise lepingu summast ei maksa KIK välja enne kui on tööd reaalselt lõpetatud, KIKile sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne esitatud ja heaks kiidetud.

NB! Peale ettemaksu tehakse järgmised maksed juba tehtud tööde eest.

9. Kui soovitakse KIKi tavatingimustest erinevaid rahastamise tingimusi, mis ei ole vastuolus keskkonnaministri 31.01.2020 määrusega nr 10, siis tuleb need enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga kokku leppida ning lepingu esitamisel lisada lepingule kirjalikud selgitused ja põhjendused. Muudatused peavad kajastuma sihtfinantseerimise lepingus. Nende heaks kiitmisel KIKi poolt allkirjastatakse leping. Soovitav on erandite puhul enne sihtfinantseerimise lepingu esitamist KIKiga konsulteerida ja muudatustes ning erandites kokku leppida.

10. Vastutavad isikud (sihtfinantseerimise leping p. 9) – sihtfinantseerimise lepingus fikseeritud kontaktisikud ehk isikud, kellel on toetuse saaja volitus allkirjastada KIKile esitatavaid dokumente ning kes vastutavad projekti elluviimise ja raamatupidamisliku arvestuse eest.

11. Kui enne sihtfinantseerimise lepingu sõlmimist ilmneb nõuete rikkumine, sõlmib KIK sihtfinantseerimise lepingu nõukogu otsusega võrreldes rikkumise mõju võrra väiksemas summas. Kui rikkumise rahalise mõju suurust ei ole võimalik hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine toob kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise olulisusest kuni 50 protsendi võrra. Nõuete olulise rikkumise korral keeldutakse lepingu sõlmimisest.

12. Sihtfinantseerimise leping tuleb esitada KIKile infosüsteemi KIKAS kaudu digi- või tavaallkirjastatuna. Tavaallkirjastatud lepingu originaal tuleb saata KIKi KIKASe väliselt.

KIK maksab toetust välja osade kaupa ning üldjuhul toetuse saaja pangakontole pärast seda, kui toetuse saaja on kulud teinud ja need dokumentaalselt tõestanud.

Selleks tuleb KIKile esitada väljamaksetaotlus (VMT), kuludeklaratsioon ja üldjuhul ka koopia tehtud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Kui tegemist on täies ulatuses töö või teenusega, mille on tellinud toetuse saaja, võib KIK teha maksed toetuse saaja eest otse töö tegijale. Kui maksed tehakse toetuse saajale, siis ei pea väljamaksele lisama arveid. 

KIK võib töö tegijale ja toetuse saajale maksta raha ettemaksuna enne tööde tegemist ehitusprojektide puhul kuni 30% ning teiste projektide puhul kuni 50% sihtfinantseerimise lepingu kogusummast, kui see on kokkulepitud sihtfinantseerimise lepingu maksegraafikus ja on kooskõlas sõlmitud lepingute ning kavandatud või elluviidava tegevusega.  

Lõppmakse, mille minimaalne suurus on 20% sihtfinantseerimise lepingu summast, teeb KIK pärast tööde lõpetamist, kui on heaks kiitnud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruande. 

Toetuse saaja esitab  koostab ja esitab väljamakse taotluse  infosüsteemi KIKAS kaudu. 

VMT on kasutamiseks kõikide keskkonnaprogrammide projektide puhul (sh keskkonnateadlikkuse lihtsustatud projektid).  

NB! VMT saab esitada pärast seda, kui KIK  on sihtfinantseerimise lepingu allkirjastanud ja toetuse saaja on saanud vastava teate. Enne VMT esitamist palume kontrollida kõik andmed üle. 

VMT-le lisatav raamatupidamiskonto väljavõte peab sisaldama kande tegemisel kasutatud kontosid (kontonumbreid) ja summasid.  

Väljamaksetaotluse esitamise juhendi, väljamaksetaotluse vormi, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.

Aruande täitmine ja esitamine on projekti viimane etapp. Pärast aruande heakskiitmist kannab KIK üle toetuse viimase osa, mis moodustab minimaalselt 20% sihtfinantseerimise lepingu summast.

Lõppmakse tehakse pärast kõikide projekti tegevuste ja tulemite nõuetekohasust tõendavate dokumentide esitamist ja projekti lõpparuande heakskiitmist. 

Sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruanne täidetakse ja esitatakse infosüsteemis KIKAS. 

Toetuse abil ostetav või valmiv asi või ehitis peab säilima ja olema kasutuses taotluses märgitud otstarbel vähemalt viis aastat, kui asja mõistlik kasutusaeg ei ole lühem. 

Toetuse abil rajatud vesiehitised, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised ja hooned peavad säilima ning olema sihtotstarbelises kasutuses vähemalt 15 aastat toetuse saajale toetuse lõppmakse tegemisest arvates. 

Aruande kohustuslikud lisad, akti näidise, osalejate nimekirja näidise, tööajatabeli näidise, sõiduaruande näidise, eelarve ja kuludeklaratsiooni näidise, õppeprogrammis osalejate andmete, kuludeklaratsiooni vormi ja tehtud tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide näidised leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.  

KIKi toetuse saaja peab nõuetekohaselt teavitama avalikkust keskkonnaprogrammist saadud toetusest.

Teavitustöö suurendab teadlikkust KIKi toetusevõimalustest ning aitab kaasa kohaliku piirkonna arendamisele. Nii jäävad head projektid silma ka teistele ning pakuvad innustust tulevastele taotlejatele. Lisaks aitab ellu viidud projektidest rääkimine  teavitada inimesi keskkonnaprobleemidest ning näidata, kuidas riik neid lahendada aitab.

Teavitamiseks on mitu võimalust ning nende kasutamine sõltub projekti olemusest ning teavituskeskkonnast. Vajaliku ülevaate teavitamise võimalustest saab keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendist. 
 

Toetustele viitamise käsiraamatu, tänutahvlite näidised, eestikeelse KIK logo (pdf), estikeelse horisontaalse KIK logo (pdf), eestikeelse KIK logo (png) leiate selle lehe paremalt küljelt dokumentide juurest.