Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine

Viimati uuendatud 17.09.2020 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond

V taotlusvoor: poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamiseks vajalikud investeeringud

TAOTLUSVOOR ON AVATUD

V taotlusvooru toetatavad tegevused:

1. Poollooduslike koosluste taastamine

Toetust antakse taastamistöödeks kindlatel poollooduslikel kooslustel:

  • nõmmeniit (4030), lubjarikas aruniit (6210), lubjavaene aruniit (6270*), loopealne (6280*), puisniit (6530*), lamminiit (6450), soostunud niit (7230) ja poollooduslike koosluste tegevuskavas toodud liigikaitseliselt oluline rannaala.

Toetust antakse standardiseeritud ühikuhinna alusel. Toetuse osakaal on 85% ühikuhinnast ning toetuse suurus erinevate elupaigatüüpide taastamiseks on järgmine:

Elupaigatüüp

Koondnimetus

Toetuse summa käibemaksuta (eurodes)

Toetuse summa käibemaksuga (eurodes)

nõmmeniit (4030)

Grupp 1

1530,00

1836,00

lubjarikas aruniit (6210)

lubjavaene aruniit (6270*)

loopealne (6280*)

Grupp 2

1614,15

1936,98

puisniit (6530*)

Grupp 3

2905,30

3486,36

lamminiit (6450)

Grupp 4

1269,05

1522,86

soostunud niit (7230)

liigikaitseliselt oluline rannaala

Taastatav ala elupaigatüüpide lõikes peab olema vähemalt ühe hektari suurune. Standardiseeritud ühikuhinna alusel makstakse toetus välja lõppmaksega (st, et ala peab olema lõplikult taastatud), arvestades ühikhindasid ja tegelikult taastatud elupaikade suurust. Taastamisele peab järgnema ala hooldamine 5 aasta jooksul pärast lõppmakse tegemist.

Toetust saavad taotleda: 

1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused;
2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud;
3) füüsilised isikud;
4) füüsilisest isikust ettevõtjad.

Füüsilisele isikule makstavalt toetuselt peetakse kinni tulumaks. Füüsiline isik ei saa toetust taotleda KIKi keskkonnaprogrammist.

Personalikulu toetatakse ühtse määra alusel kuni 10% ulatuses projekti otsestest kuludest ilma personalikuludeta, kuid mitte rohkem kui 2006 eurot**.

Poolloodusklike koosluste taastamiseks on taotlusvoorus ettenähtud kuni  600 000 eurot.
 

2. Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud

  • poollooduslike koosluste hooldamiseks vajamineva taristu rekonstrueerimine, rajamine ja soetamine;
  • loopealse (6280*), lubjarikka aruniidu (6210), lubjavaese aruniidu (6270*), nõmmeniidu (4030), lamminiidu (6450) ja soostunud niidu (7230) ning poollooduslike koosluste tegevuskavas toodud liigikaitseliselt olulise rannaala taastamiseks ja hooldamiseks vajaliku karja soetamine;
  • lubjarikka aruniidu (6210), lubjavaese aruniidu (6270*), puisniidu (6530*), lamminiidu (6450) ja soostunud niidu (7230) hooldamiseks vajalike töövahendite soetamine.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik taristu on hooldatavatele aladele tehnikaga juurdepääsuks vajalikud teed, sillad ja truubid ning loomade karjatamiseks vajalikud varjualused, veemahutid, kogumis- ja karjaaiad.

Varjualune on siseruumita ehitis, mis kaitseb loomi karjatamisperioodil mittesobivate ilmastikutingimuste eest.

Veemahuti on vahetatav pukseeritav seadeldis, mille abil karjatamisperioodil on võimalik transportida kariloomadele vett ja mille küljes võivad olla jooturid.

Kari on hobused, kitsed, veised või lambad, kes tagavad poolloodusliku koosluse säilimise selle taastamise või hooldamise teel.

Hobused peavad olema vanuses 2 – 4 aastat, veised 10 kuud - 3 aastat, lambad ja kitsed vanuses 6 kuud – 2 aastat looma vastuvõtmise ajal. Karja soetamise korral on toetusmäär maksimaalselt 85% abikõlblikest kuludest, kuid toetuse summa ei ole suurem kui 1530 eurot ühe hobuse kohta, 833 eurot ühe veise kohta ja 170 eurot ühe lamba või kitse kohta.

Töövahendid on tehnika, mida kasutatakse poollooduslikel kooslustel rohumassi niitmisel, kuivatamisel, kogumisel ja transportimisel: niiduk, vaaluti, kaaruti, presskogur, esilaadur, pallihaarats, palliveohaagis, loomaveokäru ning –pargas väikesaartele, sh laidudele, loomade ja niidutehnika veoks. Loetelu on lõplik.

Praegu on võimalik saada toetust lubjarikka aruniidu (6210), lubjavaese aruniidu (6270*), puisniidu (6530*), lamminiidu (6450) ja soostunud niidu (7230) hooldamiseks vajalike töövahendite soetamiseks. Töövahendite soetamist toetatakse, kui puisniidul, väikesaartel või laidudel on hooldatava ala pindala vähemalt 10 hektarit, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaameti hinnangul on väiksema ala hooldamine olulise looduskaitselise mõjuga. Lamminiitudel toetatakse töövahendite soetamist poollooduslikel kooslustel, kui hooldatava ala pindala on vähemalt 50 hektarit, teistel toetatavatel aladel vähemalt 30 hektarit.

Tegevust toetatakse, kui taotleja ei ole samal otstarbel kasutatava töövahendi soetamiseks toetust struktuurivahenditest ega KIKi keskkonnaprogrammist eelneva viie aasta jooksul saanud.

Toetust saavad taotleda: 

1) põhikirja kohaselt looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused;
2) kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud;
3) füüsilised isikud.

Füüsilisele isikule makstavalt toetuselt peetakse kinni tulumaks. Füüsiline isik ei saa toetust taotleda KIKi keskkonnaprogrammist.

Personalikulu toetatakse ühtse määra alusel kuni 10% ulatuses projekti otsestest kuludest ilma personalikuludeta, kuid mitte rohkem kui 3400 eurot**.

Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaminevate investeeringute toetamiseks on ettenähtud  265 156 eurot.

NB! Sellest voorust EI SAA toetust taotleda poollooduslike koosluste HOOLDUSTÖÖDELE ega väiketraktoritele.
 

Kuidas taotleda?

  • Taotluste vastuvõtt algab 28. augustil 2020 ning kestab kuni eelarve täitumiseni.
  • Taotlusi saab esitada E-toetuse keskkonnas.
  • Taotlus tuleb esitada koos Keskkonnaameti kooskõlastusega.
  • Toetuse minimaalne summa on 4000 eurot, toetuse maksimaalne määr on 85% abikõlblikest kuludest.
  • Taastamistöödeks ja  taristu soetamiseks saab projekti omafinantseeringu ulatuses taotleda toetust KIKi keskkonnaprogrammist. Selleks tuleb peale ÜF-st  taotluse rahuldamise otsust esitada taotlus infosüsteemis KIKAS https://kikas.kik.ee/login.aspx?ReturnUrl=%2f

Taotlusvooru infopäev

Infopäev toimub veebi teel 9. septembril kell 10.00-12.15. Registreeri end infopäevale siin. Kõigile osalejatele saadame e-mailile lingi, mille kaudu saab üritusest osa võtta.
 

* Sulgudes numbrid toetatavate tegevuste juures - direktiivis 92/43/EMÜ lisas 1 loetletud elupaigatüübid.

** Personalikulu on abikõlblik, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse suurus on vähemalt 25 500 euro

 

Meetme info

Toetuse eesmärk on kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine.

Toetatavad tegevused kogu meetmest on:

  • kaitstavate elupaikade taastamine;
  • pool-looduslike koosluste hooldamiseks vajaminevad investeeringud;
  • kaitsealade infrastruktuuri arendamine;
  • kaitsealade külastuskorralduse infrastruktuuri rekonstrueerimine;
  • kaitstavate maastikeväärtuste taastamine;
  • kaitstavate liikide ja elupaikade inventuurid ja andmehõive;
  • elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid;
  • Ex-situ liigikaitsega seotud investeeringud.

PS! Need on kogu meetmest toetatavad tegevused, millele toimuvad eraldi taotlusvoorud. 

Lisaks avatud voorudele anname toetust rakendusasutuse tegevusteks (TORT), täpsem info SIIT.

Toetust anname „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine” meetme „Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine” tegevuste elluviimiseks. Toetust anname Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium. 

Korduma kippuvad küsimused

  • Poollooduslike koosluste taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel.
  • Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajamineva taristu rekonstrueerimine, rajamine ja soetamine.
  • Loopealse (6280*), lubjarikka aruniidu (6210), lubjavaese aruniidu (6270*), nõmmeniidu (4030), lamminiidu (6450) ja soostunud niidu (7230) ning poollooduslike koosluste tegevuskavas toodud liigikaitseliselt olulise rannaala taastamiseks ja hooldamiseks vajaliku karja soetamine.
  • Lubjarikka aruniidu (6210), lubjavaese aruniidu (6270*), puisniidu (6530*), lamminiidu (6450) ja soostunud niidu (7230) hooldamiseks vajalike töövahendite soetamine.
  • Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
  • Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 4000 eurot.
  • Taastatav ala peab elupaigatüüpide lõikes olema vähemalt ühe hektari suurune.
  • Projektiala ei tohi olla saanud taastamiseks toetust struktuurivahenditest, LIFEist, KIKi keskkonnaprogrammist, samuti ei tohi projektiala olla saanud loodushoiutoetust, PRIA makstavat PLK hooldustoetust ega toetust muudest allikatest.
  • Toetus on mõeldud esmaseks taastamiseks (mitte järeltaastamiseks) kogu taastamisprotsessi ulatuses. Näiteks on üldjuhul toetuskõlblikud alad, mis vajavad hoolduskõlblikuks muutmiseks puittaimestiku raiet, kändude ja/või mätaste freesimist ja kus töödele järgneva aastase vegetatsiooni perioodi jooksul võib tekkida vajadus võsusid purustada.
  • Poollooduslike koosluste hooldamiseks vajalik taristu on hooldatavatele aladele tehnikaga juurdepääsuks vajalikud teed, sillad ja truubid ning loomade karjatamiseks vajalikud varjualused, veemahutid, kogumis- ja karjaaiad.
    • Varjualune on siseruumita ehitis, mis kaitseb loomi neile mittesobivate ilmastikutingimuste eest.
    • Veemahuti on vahetatav pukseeritav seadeldis, mille abil karjatamisperioodil on võimalik transportida kariloomadele vett ja mille küljes võivad olla jooturid.
    • Kogumisaia soetamise korral on abikõlblikud ainult aia- ja väravapaneelid (kandilised). Kogumisaia komplekt sh järelvedamise-süsteem, hoolduspuur (sh puurvärav), karusellvärav ja selle elemendid, elektroonikaseadmed ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole loomade hooldamiseks mõeldud elemendid.
    • Tegevusi toetatakse ka väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kui see panustab otseselt TAT §-s 3 toodud toetuse andmise eesmärgi ja meetme tegevuste väljundinäitajate saavutamisse.
    • Tegevust toetatakse, kui projektialale ei ole välisabi vahenditest ega KIKi keskkonnaprogrammist viimase viie aasta jooksul toetatud sama liiki taristu soetamist (ka rekonstrueerimist või rajamist).
  • Kari on hobused, kitsed, veised või lambad, kes tagavad poolloodusliku koosluse säilimise selle taastamise või hooldamise teel.
  • Hobused peavad olema 2–4 aastased, veised vanuses 10 kuud kuni 3 aastat ja lambad või kitsed vanuses 6 kuud kuni 2 aastat looma vastuvõtmise ajal.
  • Karja soetamise korral on toetusmäär maksimaalselt 85% abikõlblikest kuludest, kuid toetuse summa ei ole suurem kui 1530 eurot ühe hobuse kohta, 833 eurot ühe veise kohta ja 170 eurot ühe lamba või kitse kohta.
  • Tegevust toetatakse, kui projektialale ei ole välisabi vahenditest ega KIKi keskkonnaprogrammist viimase viie aasta jooksul toetatud sama liiki karja soetamist.
  • Töövahendid on tehnika, mida kasutatakse poollooduslikel kooslustel rohumassi niitmiseks, kuivatamiseks, kogumiseks ja transportimiseks: niiduk, vaaluti, kaaruti, presskogur, esilaadur, pallihaarats, palliveohaagis, loomaveokäru ning -pargas väikesaartele, sh laidudele, loomade ja niidutehnika veoks. Loetelu on lõplik.
  • Töövahendeid saab soetada lubjarikka aruniidu (6210), lubjavaese aruniidu (6270*), puisniidu (6530*), lamminiidu (6450) ja soostunud niidu (7230) hooldamiseks.
  • Töövahendite soetamist toetatakse, kui puisniidul, väikesaartel või laidudel on hooldatava ala pindala vähemalt 10 hektarit. Välja arvatud juhul, kui Keskkonnaameti hinnangul on väiksema ala hooldamine olulise looduskaitselise mõjuga.
  • Lamminiitudel toetatakse töövahendite soetamist poollooduslikel kooslustel, kui hooldatava ala pindala on vähemalt 50 hektarit.
  • Teistel toetatavatel aladel (lubjarikas aruniit (6210); lubjavaene aruniit (6270*) ja soostunud niit (7230)) vähemalt 30 hektarit.
  • Tegevust toetatakse, kui taotleja ei ole eelneva viie aasta jooksul saanud samal otstarbel kasutatava töövahendi soetamiseks toetust struktuurivahenditest ega KIKi keskkonnaprogrammist.
  • Tegevused ei tohi alata enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
  • Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval.
  • Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 31. detsember 2023.
  • Projekti tegevused peavad jääma projekti abikõlblikkuse perioodi vahemikku.
  • Säilitamiskohustust (5 aastat peale projekti lõppu) ei arvestata projekti abikõlblikkuse perioodi sisse.
  • Jah.
  • Personalikulu toetatakse ühtse määra alusel kuni 10% ulatuses projekti otsestest kuludest ilma personalikuludeta, kuid mitte rohkem kui 3400 eurot või 2006 eurot, kui toetust taotletakse ainult § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks (taastamistöödeks).
  • Personalikulu on abikõlblik, kui taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse suurus on vähemalt 25 500 eurot.
  • Ühtse määra alusel tasutava personalikulu puhul ei ole vaja esitada projektijuhtimise töölepingut ega ka kuludokumente (palgalehte, maksete tasumist vms). Toetuse saajal tuleb esitada viimase maksena personalikulude väljamaksetaotlus. Kulud tasutakse kuni 10% ulatuses projekti otsestest kuludest ilma personalikuludeta, kuid mitte rohkem kui 3400 eurot või 2006 eurot, kui toetust taotletakse ainult taastamistöödele.
  • Jah.
  • Füüsilisele isikule makstavalt toetuselt peab rakendusüksus kinni tulumaksu.
  • Äriühingud ja FIEd saavad toetust taotleda vaid taastamistöödele.
  • Neid ei toetata selliste asjade ostmisel ega tegevuste rahastamisel, mis võivad kattuda nende äritegevusega. Vastasel korral tuleks KIKil soetiste sihipärast kasutamist kontrollida ebamõistlikult suures mahus ning asjade toetamine ei oleks kuluefektiivne.
  • Kui maatüki omandi- või kasutusõigus kuulub füüsilisele isikule, siis samale maatükile võib taastamistoetust taotleda see sama isik nii eraisikuna kui FIE-na ning vastupidi - kui maatüki omandi- või kasutusõigus kuulub eraisikule, siis võib taastamistoetust taotleda selle maatüki jaoks sama isik ka füüsilise isikuna.
  • FIE-le kui majandustegevuses tegutsejale ei maksta investeeringuteks toetust ei kaudselt ega otse.
  • Ei, sest FIE on seotud majandustegevusega ja on oht, et toetusest soetatud asju kasutatakse äritegevuses.
  • Kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane, siis jääb käibemaks kulu tegija kanda ehk käibemaks on projekti mõistes abikõlblik kulu.
  • Kui taotleja on käibemaksukohuslane, siis saab käibemaksu riigilt tagasi küsida ehk käibemaks EI OLE projekti mõistes abikõlblik kulu (nt OÜ-de puhul).
  • Ei. Taastamistöödele ei ole vaja küsida ega esitada hinnapakkumusi.
  • Taastamistööde puhul makstakse toetust standardiseeritud ühikuhinna alusel. Toetuse osakaal on 85% standardiseeritud ühikuhinnast ning toetuse suurus erinevate elupaigatüüpide taastamiseks on toodud eelmises punktis. 
  • Taastamistöid peab teostama vastavalt kaitsekorralduskavale ja/või tegevuskavale.
  • Taastamistöödele ei ole vaja ka esitada kuludokumente ja/või arveid.
  • Taastamistööde eest väljamakse teostamiseks tuleb esitada „Standardiseeritud ühikuhindade alusel kulude“ väljamakse taotlus koos „Keskkonnaameti taastamistöödele hinnangu andmisega“, mis tõendab, et tööd on nõuetekohaselt teostatud. KIK tasub seejärel taastatud ala ühikhinna alusel välja.
  • Kui ühel katastriüksusel (või selgelt piiritletud elupaigatüübil) on töö lõpetatud ja Keskkonnaamet on töö vastu võtnud, siis saame selle üksuse toetuse välja maksta.
  • Taastamistöödeks ja hooldamiseks vajamineva taristu rekonstrueerimise, rajamise ja soetamise korral arvestatakse projekti omafinantseeringuna ka keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. aasta määruse nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused” alusel antavat toetust.
  • Selleks tuleb peale E-toetuse taotluse rahuldamist esitada kaasfinantseeringu taotlus KIKASesse. Täpsem juhend on toodud KIKi kodulehel https://kik.ee/sites/default/files/of_taotlemiseks_kik_kp_juhend.docx
  • Peale KIKASes taotluse rahuldamist peab toetuse saaja esitama KIKASes kaasfinantseerimise lepingu. Peale lepingu sõlmimist esitab toetuse saaja väljamaksetaotluse.
  • Pärast projekti tegevuste elluviimist ja kulude kajastamist raamatupidamises tuleb esitada KIKASes aruanne ja lõppmakse väljamaksetaotlus.
  • Kaasfinantseeringut ei saa taotleda eraisikud.
  • Toetus makstakse välja e-toetuse keskkonna kaudu, kuhu tuleb esitada väljamakse taotlus. Väljamakse taotluse juurde tuleb lisada kulu tekkimist tõendavad dokumendid (arve, akt, maksekorraldus) ja kindlasti ka raamatupidamise kirjend arve kajastamise kohta. Loe lähemalt siit
  • KIK saab toetuse välja maksta kas otse arve väljastajale (tarnijale) või toetuse saajale.
  • Otse Tarnijale makse teostamiseks peab olema kinnitus arve väljastajalt, et ta on sellisest maksest teadlik. Juhul kui maksetingimused on kirjeldatud nt hanketingimustes ja/või ostu-müügilepingus, ei ole vaja eraldi kinnitust esitada, kui maksetingimusi pole kirjeldatud, tuleb kinnitus esitada vabas vormis. Samuti peab arvel märgitud maksetähtaeg võimaldama KIKil makse õigeaegselt välja maksta. KIK tasub tarnijale vaid Ühtekuuluvusfondi osa. Omafinantseeringu osa peab eelnevalt olema tarnijale tasutud juba toetuse saaja poolt. Maksekorraldus selle kohta tuleb lisada väljamakse taotluse juurde.
  • KIKi õigus teha makse otse tarnijale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut KIKile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud tarnijale. Kulu maksmise nõue loetakse toetuse saaja poolt täidetuks, kui KIK on makse teinud.
  • Toetuse saajale väljamakse teostamiseks tuleb kogu arve eelnevalt 100% tasuda töövõtjale (lisada maksekorraldus), KIK maksab seejärel toetuse saajale Ühtekuuluvusfondi osa.
  • Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetuse saamisel on kohustus avalikkust teavitada toetuse kasutamisest. Selle eesmärk on muuta nähtavaks Euroopa Liidu ja Eesti riigi panus projekti elluviimisel. Juhendi selleks leiab siit
  • Kui struktuuritoetusest ei teavitata nõuetekohaselt, loetakse seda teavitusnõuete rikkumiseks. See võib põhjustada toetuse välja maksmata jätmise või osalise tagasinõudmise.
  • Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuetest ja korrast leiab rohkem infot teavitamise määrusest
  • Avalikustamisel tuleb juhinduda projektile antavast toetuse suurusest. Antud meetmes on toetus alla 500 000 euro, mistõttu juhinduda tuleb eelkõige teavitamise määruse §4-6.
  • Toetatava tegevuse toimumise või objekti asukohta tuleb abikõlblikkuse perioodiks paigaldada plakat (A3 suuruses).
  • Kleebisega tuleb tähistada kõik liikuvad vahendid (nt töövahendid, aga ka varjualune ja karja- ning kogumisaiad).
  • Vajalikud logod leiate teavitamise määruse lisast
  • Kasutada tuleb Ühtekuuluvusfondi logosid (joonis 3).
  • KIKi logod leiab meie kodulehelt.

Alusta taotlemist

Taotlemine toimub E-toetuse keskkonna kaudu, kuhu saab sisse logida ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. 

Poollooduslike koosluste alad on välja toodud Maa-ameti kaardirakenduses. Kaardil tuleb soovitud piirkonda suurendada ja ülemiselt menüüribalt valida Kaardikihtide valik ja legend. Seejärel teha linnuke kasti "Poollooduslik kooslus" (kui kaarti piisavalt mitte suurendada, siis valikut teha ei saa). Sel viisil on võimalik kontrollida, kas otsitud ala vastab määruses toetatavale elupaigatüübile.

Elluviimine

Rahastatud projekti elluviimiseks juhised ja dokumentatsiooni leiab SIIT.