Ettevõtete ressursitõhusus

Viimati uuendatud 03.01.2020 Euroopa Regionaalarengu Fond

Meetme info

Keskkonnaministeerium plaanis oktoobris 2019 KIKi kaudu avada ressursitõhususe meetme kolmanda investeeringu taotluste vooru, kuid Vabariigi Valitsuse 24. septembri 2019 otsusega suunati „Ettevõtete ressursitõhususe“ meetmes olevad vabad vahendid (ligi 39 miljonit eurot) teistesse prioriteetsetesse valdkondadesse, sealhulgas teadus ja arendustegevustesse. Otsus ei mõjuta hetkel juba taotluses olevaid auditeid ja investeeringu projekte. 
 
Kindlasti on ressursitõhususe, sealhulgas tööstussümbioosi edendamine ja ettevõtete toetamine nendes tegevustes ka edaspidi oluline. Keskkonnaministeerium töötab selle nimel, et saaksime ressursitõhususe investeeringute toetamisega jätkata uuel ehk 2021-2027 EL perioodil.

Toetust andsime „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus” meetme „Ettevõtete ressursitõhusus” tegevuste „Energia- ja ressursiauditite läbiviimine” ja "Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine" eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Ettevõtete ressursitõhususe meetme eesmärk on suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Meetme tegevustega toetatakse ressursitõhususe saavutamist ettevõtetes. 

Toetust andsime Euroopa Regionaalarengu Fondist  ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium. 

 

Ressursiauditid

TAOTLUSVOORUD EI OLE AVATUD

Toetuse eesmärk on tõsta ettevõtete teadlikkust oma ressursikasutusest ning luua eeldused ettevõtte ressursikasutuse tõhusamaks muutmiseks.

Ressursikasutuse analüüsi tulemuseks on stsenaarium/projekt koos soovitusliku tegevuskava, hinnangulise säästupotentsiaali, tasuvushinnangu ja seireplaaniga.

Millele sai toetust taotleda?

  • Ülevaatliku auditi tegemiseks
  • Detailse auditi tegemiseks.

Ülevaatlik audit on sobilik ettevõtetele, kellel ei ole varasemat süsteemset ülevaadet oma ressursikasutusest. Kui ettevõte on varasemalt oma ressursikasutust analüüsinud, kasvõi siseselt, tasus taotleda toetust detailse auditi tegemiseks. Detailne ressursikasutuse audit on eelduseks investeeringu toetuse taotlemisel.

Kes said toetust taotleda?

Toetuse taotleja võis olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05–09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10–33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12).

Kuidas sai toetust taotleda?

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta oli kuni 50%. Toetuse maksimaalne summa ühele projektile oli 7500 eurot. Kui taotleti toetust üksnes ülevaatliku auditi tegemiseks oli maksimaalne toetussumma ühele projektile 4500 eurot.

Investeeringud

TAOTLUSVOORUD EI OLE AVATUD

Toetuse eesmärk on suurendada ressursitootlikust ettevõtetes innovaatiliste tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Meetme tegevuse raames toetatati ettevõtete innovaatilisi energia- ja ressursitõhususe investeeringuid.
 

Millele sai toetust taotleda?

Toetasime tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud tegevusi:

  • ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;
  • seadmete soetamine ja/või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;
  • seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendavad primaarse ja suurendavad teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis;
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu;
  • keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemide rakendamine ja registreerimine, mis tõstavad ressursitõhusust.

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 3 lõike 3 punktides a) – e) nimetatud tegevustele abi ei anta (ETS süsteemiga hõlmatud käitised ei saa toetust tegevustele, mis on suunatud CO2 vähendamisele, et vältida topeltrahastamist).
 

Kes said toetust taotleda?

Toetuse taotleja võis olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele:

Toetust said taotleda äriühingud, kelle põhitegevusvaldkond vastavalt EMTAK2008 on:

  • mäetööstus (jagu B, alajagu 05-09);
  • töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-11, 13-33):
  • toiduainete tootmine (jagu C, alajagu 10);
  • joogitootmine (jagu C, alajagu 11);
  • tekstiilitootmine (jagu C, alajagu 13);
  • rõivatootmine (jagu C, alajagu 14);
  • nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (jagu C, alajagu 15);
  • puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine (jagu C, alajagu 16);
  • paberi ja pabertoodete tootmine (jagu C, alajagu 17);
  • trükindus ja salvestiste paljundus (jagu C, alajagu 18);
  • koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, alajagu 19);
  • kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (jagu C, alajagu 20);
  • põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (jagu C, alajagu 21);
  • kummi- ja plasttoodete tootmine (jagu C, alajagu 22);
  • muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine (jagu C, alajagu 23);
  • metallitootmine (jagu C, alajagu 24);
  • metalltoodete tootmine (jagu C, alajagu 25);
  • arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine (jagu C, alajagu 26);
  • elektriseadmete tootmine (jagu C, alajagu 27);
  • mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (jagu C, alajagu 28);
  • mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (jagu C, alajagu 29);
  • muude transpordivahendite tootmine (jagu C, alajagu 30);
  • mööblitootmine (jagu C, alajagu 31);
  • muu tootmine (mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (jagu C, alajagu 32);
  • masinate ja seadmete remont ja paigaldus (jagu C, alajagu 33).

Suurprojektide voorus oli eelarve jaotatud seitsmesse gruppi. Väikeprojektide puhul toimub rahastamine laekumise järjekorras.
 

Millised investeeringute toetuse taotlusvoorud olid avatud ja millised olid erisused?

SUURPROJEKTIDE teine taotlusvoor

Keskkonnaministri poolt kinnitatud eelarve oli 40 mln eurot, sh 5 mln eurot igale sektorile ning 10 mln puidusektorile. Taotlusi võeti vastu jooksvalt kuni meetme eelarve täitumiseni või kuni 30.08.2019. 

Suurprojektide puhul oli oluline, et taotleja viimase 3 majandusaasta keskmine müügitulu taotletavas põhitegevuses või kõrvaltegevuses peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga ning tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt kolm aastat.

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta oli kuni 50%. Ühe projekti taotluse toetuse minimaalne suurus oli 200 001 eurot. Toetuse maksimaalne suurus oli 2 000 000 eurot ettevõtja kohta kogu programmperioodi vältel.

Projekti mõju peab avalduma ettevõtte põhitegevusvaldkonnas.

Esitatav taotlus pidi sisaldama detailse ressursiauditi aruannet, milles on kirjeldatud taotletav ressursisäästuprojekt (sh ressursisäästuprojekti seireplaan).
 

VÄIKEPROJEKTIDE esimene taotlusvoor

Keskkonnaministri poolt kinnitatud eelarve oli 10 mln eurot ning sektoritepõhist alameelarvet ei ole. Taotlusi võeti vastu jooksvalt kuni meetme eelarve täitumiseni või kuni 30.08.2019. 

Väikeprojektide puhul oli oluline, et taotleja viimase majandusaasta müügitulu taotletavas peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga ning tootmisüksus, millele toetust taotletakse, peab olema tegutsenud vähemalt kaks aastat.

Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta oli kuni 50%. Ühe projekti taotluse toetuse maksimaalne suurus oli 200 000 eurot.

Projekt pidi vastama ettevõtte põhi- või kõrvaltegevusele.

Esitatav taotlus pidi sisaldama vähemalt ülevaatliku ressursiauditi aruannet ulatuses, mis kinnitab tekkivat ressursisäästu ning kavandatavate investeeringute asjakohasust.

Kasutada sai KIKi kodulehel olevat näidismudelit lihtsustatud finants- ja ressursikasutuse analüüsi, ressursikasutuse arvutuste ning seireplaani koostamiseks.
 

Mida on vaja teada riigiabist?

Toetuse andmine on riigiabi ning vastavalt meetme määrusele on toetuse taotleja võimalik projekti sisust tulenevalt teha valik järgmiste abiliikide vahel:

  • vähese tähtsusega abi
  • investeeringuteks ette nähtud regionaalabi (art 14);
  • investeerimisabi üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel, mis võimaldab ettevõtjatel teha liidu keskkonnakaitsealastes normatiivides nõutust rohkem või parandada keskkonnakaitsest liidu normatiivide puudumisel;
  • energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel.

Rohkem riigiabist Rahandusministeeriumi kodulehelt siit.
 

 

Teabepäevad

 

 

 

 

Elluviimine

Rahastatud projekti elluviimiseks juhised ja dokumentatsiooni leiab SIIT.