Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamine

Viimati uuendatud 17.11.2020 Heitmekaubanduse kauplemissüsteem

Meetme info

TAOTLUSVOOR EI OLE AVATUD

Taotlusvooru eesmärk on Eestis või välisriigis väljatöötatud ja Eestis lisandväärtuse saanud lahenduste, teadmiste, teenuste ja toodete viimine arenguriikidesse, mis aitavad kliimamuutusi leevendada ja/või kliimamuutuste mõjuga kohaneda. Lahendus peab olema konkreetne, lähtuma sihtriigi vajadustest ja vastama meetme määrusele. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest).

Taotlusvooru prioriteetsed sihtriigid on Afganistan, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Keenia, Kosovo, Moldova, Ukraina, Valgevene. Lisaks kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid.

Toetuse saamiseks esitatavate projektitaotluste kohaste tegevuste valdkonnad (valdkonnad ei ole piiratud):

  • energiavaldkond (nt taastuvenergia tootmine, energia säästmine, energia salvestamine);
  • jäätmekäitlus (nt jäätmekäitluse tehnoloogiad);
  • transpordivaldkond (nt vähese kasvuhoonegaaside heitega transport, alternatiivsed liikuvussüsteemid);
  • ehitusvaldkond (nt ehituse kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja süsiniku sidumise suurendamine, passiivne päikseenergia kasutamine, kohapealne taastuvenergia tootmine);
  • põllumajandus (nt mahepõllumajandus, säästev taimekasvatus, säästev loomakasvatus);
  • metsandus (nt süsiniku sidumine metsanduses, agrometsandus);
  • veemajandus (nt sademevee kogumine, puhastamine ja hajutamine, joogi- ja reovee käitlemine);
  • erosiooni ja üleujutuste ennetamine ja negatiivse mõju vähendamine (nt üleujutuste seire tehnoloogiad);
  • katastroofide ennetamine ja negatiivse mõju vähendamine (nt katastroofiseiresüsteemid);
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
  • suutlikkuse ja võimekuse suurendamine vastavalt Pariisi kokkuleppe artiklile 11 (nt rakendamaks kohanemis- ja leevendustegevusi, hõlbustamaks tehnoloogia arendamist, levitamist ja kasutuselevõttu, lihtsustamaks juurdepääsu kliimarahastusele, soodustamaks hariduse, koolituse ja avalikkuse teadlikkuse asjakohaseid aspekte).
 Toetust said taotleda:
  •  Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik;
  •  valitsusasutus või selle hallatav asutus;
  •  kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus.

Projektide maksimaalne kestus on 36 kuud ehk 3 aastat.

Taotlusvooru eelarve oli 1 455 000 eurot. Ühe projekti kohta oli vähim toetus 30 000 eurot ja suurim toetus 200 000 eurot. Toetuse maksmisel kohaldatakse Euroopa Liidu riigiabi või vähese tähtsusega abi reegleid, kui need on asjakohased. Toetuse maksimaalne määr oli 90% abikõlblikest kuludest. Omafinantseering pidi moodustama vähemalt 10% abikõlblike kulude kogumaksumusest.  

Toetust andsime „Riigi eelarvestrateegia 2019–2022“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja Keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tegevuste elluviimiseks. Toetust jagasime heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium. 

Elluviimine

Rahastatud projekti elluviimiseks juhised ja dokumentatsiooni leiab SIIT.

Avalikustamine

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega.

Toetuse saaja on kohustatud viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest“ (Eestis) või „Project is financed by the Republic of Estonia“ (väljaspool Eestit). Kasutada tuleb Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo (väljaspool Eestit ingliskeelset), mis on leitav Vabariigi Valitsuse kodulehelt. Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite kui ka soetatud objektide tähistamisega eespool nimetatud viisil.