Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamine

Viimati uuendatud 20.01.2022 Heitmekaubanduse kauplemissüsteem

Toetuse info

TAOTLUSVOOR ON AVATUD. Taotlusi saab esitada E-toetuse keskkonnas 7. veebruari 2022 kella 17. 

Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele arenguriikides. Toetuse andmisel lähtutakse sihtriikide vajadustest ja rahvusvahelistest kliimaalastest kokkulepetest ning teistest asjakohastest rahvusvahelistest kliimat käsitletavatest strateegilistest dokumentidest ja kliimauuringutest.

Toetame Eestis või välisriigis väljatöötatud ja Eestis lisandväärtuse saanud lahenduste, teadmiste, teenuste ja toodete viimist arenguriikidesse, mis aitavad kliimamuutusi leevendada ja/või kliimamuutuste mõjuga kohaneda. Lahendus peab olema konkreetne, lähtuma sihtriigi vajadustest ja vastama meetme määrusele. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest).

Taotlusvooru prioriteetsed sihtriigid on Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Kosovo, Moldova, Ukraina, Keenia, Tansaania, Rwanda, Uganda ja Namiibia. Samuti on oodatud sihtriikidena Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (edaspidi OECD) arenguabi saavad vähim arenenud saareriigid ja muud arenguabi saavad riigid.

Toetuse saamiseks esitatavate projektitaotluste kohaste tegevuste valdkonnad (valdkonnad ei ole piiratud):

  • energiavaldkond (nt taastuvenergia tootmine, energia säästmine, energia salvestamine);
  • jäätmekäitlus (nt jäätmekäitluse tehnoloogiad);
  • transpordivaldkond (nt vähese kasvuhoonegaaside heitega transport, alternatiivsed liikuvussüsteemid);
  • ehitusvaldkond (nt ehituse kasvuhoonegaaside heite vähendamine ja süsiniku sidumise suurendamine, passiivne päikseenergia kasutamine, kohapealne taastuvenergia tootmine);
  • põllumajandus (nt mahepõllumajandus, säästev taimekasvatus, säästev loomakasvatus);
  • metsandus (nt süsiniku sidumine metsanduses, agrometsandus);
  • veemajandus (nt sademevee kogumine, puhastamine ja hajutamine, joogi- ja reovee käitlemine);
  • erosiooni ja üleujutuste ennetamine ja negatiivse mõju vähendamine (nt üleujutuste seire tehnoloogiad);
  • katastroofide ennetamine ja negatiivse mõju vähendamine (nt katastroofiseiresüsteemid);
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;
  • suutlikkuse ja võimekuse suurendamine vastavalt Pariisi kokkuleppe artiklile 11 (nt rakendamaks kohanemis- ja leevendustegevusi, hõlbustamaks tehnoloogia arendamist, levitamist ja kasutuselevõttu, lihtsustamaks juurdepääsu kliimarahastusele, soodustamaks hariduse, koolituse ja avalikkuse teadlikkuse asjakohaseid aspekte).
 Kes saavad toetust taotleda?
  •  Eesti Vabariigis registreeritud juriidiline isik;
  •  valitsusasutus või selle hallatav asutus;
  •  kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus.

Projektide maksimaalne kestus on 36 kuud ehk 3 aastat.

Taotlusvooru eelarve on 967 000 eurot. Ühe projekti kohta on vähim toetus 30 000 eurot ja suurim toetus 200 000 eurot. Toetuse maksmisel kohaldatakse Euroopa Liidu riigiabi või vähese tähtsusega abi (VTA) reegleid (kui need on asjakohased). Vähese tähtsusega abi kohta saab lähemalt lugeda dokumendist nimega Vähese tähtsusega abi (paremal veerus Dokumentide all).

Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblike kulude kogumaksumusest.  

Kuidas toetust taotleda?

Taotlemine toimub E-toetuse keskkonna kaudu, kuhu saab sisse logida ID-kaardi või Mobiil-ID-ga. Taotluste vastuvõtt lõpeb 7. veebruaril 2022 kell 17. 

Toetust anname „Riigi eelarvestrateegia 2022–2025“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja Keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tegevuste elluviimiseks. Toetusraha tuleb heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust ning meetme töötas välja Keskkonnaministeerium. 


 

Projekti elluviimine

Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ning lõpp ei või olla hilisem kui 36 kuud taotluse rahuldamise otsusest. KIK võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ja taotluse esitamisel ettenägematud asjaolud.

Abikõlblik kulu peab olema tekkinud ja makstud abikõlblikkuse perioodil ja on vajalik taotluses nimetatud tegevuseks. Kulu peab olema projektiga otseselt seotud, läbipaistev, põhjendatud, mõistlik, proportsionaalne, üksikasjalikult kirjeldatud, vältimatu projekti elluviimiseks ning vastama projekti eelarvele.

Kulu peab olema tasutud toetuse saaja, projektipartneri või sihtriigi partneri poolt ning see peab olema kajastatud toetuse saaja, projektipartneri või sihtriigi partneri raamatupidamisdokumentides ning see peab olema muudest kuludest eristatav, kontrollitav ja vastama raamatupidamise seadusele või sihtriigi raamatupidamise nõuetele.

Abikõlblikud kulud on
1) projektijuhtimise kulu (projektijuhi, projektijuhi assistendi ning raamatupidaja töötasudega seotud kulud) või projektijuhi töötasu kuni 20% abikõlblikest kuludest ning peavad põhinema projekti rakendamise tegelikel kuludel.

2) projekti heaks töölepingu alusel töötavate töötajate või avaliku sektori teenistujate töötasu sh kõik vajalikud maksud ja hüvitised, mis on lepingute alusel asjakohased. Kui projekti heaks tööd tegev töötaja või ekspert täidab asutuses ka muid mitte projektiga seotud ülesanded, peavad projektiga seotud ülesanded olema selgelt eristatavad.

3) projekti eesmärgi saavutamiseks kaasatud eksperdile makstav töötasu sh kõik vajalikud maksud ja hüvitised, mis on lepingute alusel asjakohased.

Töötaja ja eksperdi töötasu abikõlbliku kulu suuruse määramiseks peab töötaja ja eksperdi ülesannete täitmiseks sõlmitav leping või ametijuhend sisaldama vähemalt töötaja ja eksperdi projektiga seotud tööülesannete loetelu, oodatavaid tulemusi, töömahtu ja makstava töötasu suurust. Tehtud töö tõendamiseks esitavad töötaja ja ekspert kokkuvõtte tehtud töödest või üleandmis-vastuvõtmisakti, mis sisaldab tehtud tööde ja saavutatud tulemuste ülevaadet. Toetuse saaja, projektipartneri ja sihtriigi partneri juhtimisega seotud personalikulu ei ole abikõlblik. Samuti ei ole abikõlblik töötasule lisaks makstav tasu.

4) projektiga seotud päevaraha tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel on välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

5) projektiga seotud lähetuskulud, sh majutuskulu kuni 128 euro ulatuses ööpäevas;

6) projektiga seotud sõidukulu ühissõiduki pileti või taksoarve alusel, kütusekulu tõendava dokumendi ja kalkulatsiooni esitamisel või kooskõlas asutuses kehtestatud isikliku sõiduvahendi kasutamise tingimuste ja hüvitisega tulumaksuseadusega kehtestatud maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses. Isikliku sõiduauto kasutamisel teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel on ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

7) projekti eesmärgi saavutamisega otseselt seotud asjade hankimise, teenuste ja tööde teostamise ja tellimise kulud;

8) projektiga seotud ürituste, sealhulgas seminaride ja koolituste korraldamise kulud, sealhulgas erisoodustusega kaasnev tulumaks ja sotsiaalmaks;

9) projektiga seotud trükiste ja digitaalsete materjalide väljaandmise kulud;

10) projektiga seotud teavitustegevuse kulud;

11) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti või välisriik ei tagasta (sealhulgas käibemaks);

12) toetuse saaja, projektipartneri ja sihtriigi partneri üldkulud kuni 5% projekti abikõlblikest kuludest.

Üldkulude hulka loetakse järgmised kulud: 

  • bürootarvete soetamise kulud. Bürootarvete hulka ei loeta kontorisisustust;
  • bürooseadmete kasutusrendi kulud. Kasutusrendi kogukulu ei või ületada bürooseadme soetusmaksumust;
  • sideteenuste kulud, sealhulgas telefoni- ja faksiteenuste kuu- ja abonenttasud, teenuse kasutamise jooksvad kulud ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvad kulud;
  • infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ning kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
  • kommunaalkulud, sealhulgas kütte, vee ja elektri tarbimise, ruumide koristamise ja valveteenuse kulu, välja arvatud valehäirete kulud;
  • projektiga seotud pangakonto avamise ja haldamise kulud, ülekandetasud, valuutavahetustasu, valuutavahetuskahjum.

Siin nimetamata üldkulusid ei saa abikõlblike kulude hulka arvata. Taotluses tuleb üldkulud välja tuua kululiikide kaupa ning märkida üldkulude projektikuludeks arvestamise metoodika. Üldkulude abikõlblik summa arvestatakse projekti kohta proportsionaalselt üldkulude kogukulust vastavalt:

  • kasutatud ruumide pinnale;
  • tekkinud kuludele;
  • ruumide üürikulu.

13) muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.

Abikõlblikud ei ole esinduskulu ja tehtud kingituse kulu, trahv, viivis ja muu rahaline karistus ning kohtukulu ja muu toetatavate tegevustega sidumata ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

Samuti ei ole abikõlblik kulu, mille katteks on toetust eraldatud või mis on varem hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest.

Sularahamakse on abikõlblik juhul, kui see on vältimatu projekti eesmärgi saavutamiseks ja makset ei ole võimalik tasuda hankijale või teenuse osutajale pangaülekande teel ega teha kaardimakset ning sularahamakse kohta on olemas kuludokumendid.

Selline kulu loetakse abikõlblikuks, kui pangaülekande ega kaardiga ei ole võimalik tasuda ning on olemas arve ja maksmist tõendav dokument, näiteks kviitung.

Käibemaks on abikõlblik kulu juhul, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

Kui toetuse saaja või projektipartner on hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud enne hanke väljakuulutamist esitama KIKile ülevaatamiseks riigihanke alusdokumentide eelnõud. Hanked tuleb läbi viia riigihangete registris.

Kui toetuse saaja või projektipartner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud:

  1. kasutama projekti elluviimiseks vajalike asjade ja teenuste hankimisel rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama pakkujate paljususe korral konkurentsi ärakasutamise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse või toote kasutamise oma projektis;
  2. esitama lähteülesande kirjelduse ja võtma sõltumatutelt pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus;
  3. kasutama toetust kooskõlas riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega.

Enne toetusega seotud lepingu allkirjastamist saadetakse lepingu eelnõu KIKile ülevaatamiseks.

Kui projektipartner või sihtriigi partner teeb projekti raames abikõlblikke kulusid, peab ta jälgima samu nõudeid, mis toetuse saaja.

Omatoode on toetuse saaja või projektipartneri enda välja töötatud toode või lahendus, mis on juba turul saadaval või spetsiaalselt projekti eesmärgi täitmiseks välja töötatud. Omatoote hind on omatoote või lahenduse väljatöötamiseks kulunud otseste mõõdetavate ressursside (materjalikulu, tööaeg jne) maksumus, kuhu ei ole arvestatud kasumit. Omatoote osas ei ole vajalik hanke läbiviimine.

Toetus makstakse läbi E-toetuse keskkonna pärast väljamaksetaotluse esitamist tasutud kuludokumentide alusel.

Põhjendatud juhul tehakse taotlejale üks kord ettemakse kuni 30% ulatuses toetuse summast. Toetuse järgmise osa saamiseks tuleb toetuse saajal tõendada kuludokumentide alusel, et ta on ettemakse ära kasutanud.

KIK keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui maksetaotlust, vahe- või lõpparuannet ei kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.

Koos väljamaksetaotlusega esitab toetuse saaja KIKile järgmised dokumendid toetuse saaja, projektipartneri ja sihtriigi partneri tehtud abikõlblike kulude kohta:

  1. hanke läbiviimist tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist sh vähemalt kolm hinnapakkumist koos selle küsimiseks esitatud lähteülesandega. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, esitatakse asjakohane põhjendus.
  2. asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad;
  3. arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
  4. projekti elluviimiseks sõlmitud lepingud või nende koopiad, kui leping ei ole digitaalselt allkirjastatud;
  5. aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses koostatud analüüsid, uuringud, dokumendid ja muud materjalid.

Taotluse rahuldamise otsust võib KIK muuta põhjendatud juhul ja toetuse saaja esitatud taotluse alusel vastava otsuse tegemisel.

Kui toetuse saaja taotleb projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ette nähtud eelarveridade mahu muutmist teiste eelarveridade mahu arvel mitte rohkem kui 10% võrreldes algse eelarvereaga või projekti abikõlblikkuse perioodi muutmist vähem kui kahe kuu võrra, esitatakse sellekohane teave koos põhjendusega E-toetuse keskkonna kaudu.

Projekti kallinemise korral toetussummat ei suurendata.

Vahearuanne tuleb esitada kord aastas läbi E-toetuse keskkonna.

Lõpparuanne tuleb esitada koos viimase väljamaksetaotlusega 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist E-toetuse keskkonnas ning viimase makse teostamist.

Järelaruanne tuleb esitada kolme aasta möödumisel pärast projekti lõppu E-toetuse keskkonna kaudu järelaruande, mis on kokkuvõtlik info projekti tulemuste kasutamisest, mõjust ja jätkusuutlikkusest pärast projekti lõppu.

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti viiakse ellu Eesti riigi toetusega. Toetuse saaja on kohustatud viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti rahastab Keskkonnaministeerium rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest“ (Eestis) või „Project is financed by the Republic of Estonia“ (väljaspool Eestit). Kasutada tuleb Keskkonnaministeeriumi kolme lõviga logo (väljaspool Eestit ingliskeelset). Avalikkust võib teavitada muuhulgas näiteks ajalehtedes ilmuvate artiklite kui ka soetatud objektide tähistamisega eespool nimetatud viisil.

Eestikeelsed logod: 

KIKi logo leiab siit 

KIKi horisontaalne logo leiab siit.

Keskkonnaministeeriumi logo leiab siit

Ingliskeelsed logod:

KIK logo leiab siit.

KIKi horisontaalse logo leiab siit