Content section

RIIGIABI

Otselink

Riigiabi on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1).

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda tingimustest:

  • abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
  • abimeetmel on valikuline iseloom, st et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks/teenuse pakkumiseks;
  • abimeede annab võrreldes teiste samade kaupade tootjatega/teenusepakkujatega eelise abi saajale;
  • abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi Euroopa Liidu riikide vahel.

Kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Riigiabi järelevalvega tegeleb Euroopa Komisjon, liikmesriigid peavad kõigist oma riigiabi andmise kavadest komisjonile ette teatama.

Otselink

Kui KIKist saab toetust ettevõtja, siis on suure tõenäosusega tegemist riigiabiga. Seejuures on ettevõtja määratlus funktsionaalne ehk majandustegevuse kohane – kui kohalik omavalitsusüksus (nt kaugküttega tegeledes) või MTÜ pakub raha eest kaupu või teenuseid, siis loetakse ka teda ettevõtjaks.

Üldjuhul on riigiabi keelatud ning seda võib anda ainult teatavatel rangetel tingimustel

See, et projekt sobib kokku KIKi rahastatava keskkonnavaldkonna alamprogrammi tegevusega, ei taga iseenesest, et projektile võib anda riigiabi. Seda tuleb eraldi hinnata.

Otselink
  • tutvuda enne taotluse esitamist riigiabi temaatikaga;
  • kaaluda, kas ja millise riigiabi liigi/meetme alla tema taotlus peaks kuuluma;
  • põhjendama seda (vajadusel eraldi dokumendis esitatava analüüsiga) vastava riigiabi liigi tunnustega ja nõuetega (nt ergutav mõju, alginvesteering);
  • kinnitama, et ta on teadlik, et tal on õigus saada ainult nõuetega kooskõlas olevat riigiabi.
Otselink

Vt vastavaid kavasid KIKi kodulehel. Tutvuda tuleb ka neis viidatavate otsekohalduvate ELi õigusaktidega.

1. Vähese tähtsusega abi

Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud rahast (keskkonnaprogramm) vähese tähtsusega abi andmise tingimused.

2. Grupierandiga hõlmatud riigiabi

Kui riigiabi on hõlmatud üldise grupierandiga, tuleb lähtuda üldise grupierandi määruses (EL) nr 651/2014 sätestatud üldnõuetest ja vastava abiliigi tingimustest. Struktuurivahendite meetmetes on grupierandi abikavaks riigiabiõiguse tähenduses vastavad toetuse andmise tingimused (meetme määrus). Keskkonnaprogrammis on abikavaks KIKi nõukogu kinnitatud abikava. Keskkonnaprogrammis annab KIK riigiabi ainult selles abikavas nimetatud abiliikides. (KIKi nõukogu otsus 07.10.2014 nr 1-4/735, 21.12.2015 nr 1-4/858 ja 05.09.2017 nr 1 4/982)

Vaata ka grupierandiga hõlmatud riigiabi abikava täiendust seoses Euroopa Komisjoni alusakti muudatusega (KIKi nõukogu otsus 05.09.2017).

NB! viidatud määruse (EL) nr 651/2014 algteksti on teatavates osades muudetud määrusega (EL) 2017/1084.

3. Üldhuviteenuste abi

Teatud teenuseid võib lugeda üldist majandushuvi pakkuvateks teenusteks, kui avalik sektor peab neid vajalikeks, ent turg ei suuda neid ilma toetuseta pakkuda.

Sellisel juhul võib anda nende teenuste hüvitamiseks vastavat abi, mille aluseks on:

  • üldhuviteenuste vähese tähtsusega abi määrus:
  • Euroopa Komisjoni üldhuviteenuste otsus (perspektiivikas suuremate projektide puhul)

4. Euroopa Komisjoni eraldi loa alusel antav riigiabi

Euroopa Liidu toimimise lepingust tingituna võib Euroopa Komisjon tuvastada üksiku projekti kokkusobivuse riigiabi nõuetega. Oma lähenemisviisi selgitamiseks on komisjon välja andnud suuniseid, millest KIKi puhul on olulisimad keskkonnakaitse suunised.

Kui abi saaja on veendunud, et tema projekt on suuniste järgi abikõlblik, võib ta teha KIKile ettepaneku taotleda suuniste järgi Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba. Seejuures tuleb arvestada, et taotlemine on aeganõudev ning taotleja peab olema valmis esitama Euroopa Komisjonile üksikasjalikke selgitusi projekti ja turu kohta.

Näide 1

Kui ettevõtja soovib rajada uut käitist ja selline tegevus (või osa sellest) on abikõlblik keskkonnaprogrammist, siis on mõeldav sellise uue käitise rajamiseks grupierandiga hõlmatud regionaalabi andmine. Seejuures tuleb järgida selles määruses ettenähtud tingimusi, abikõlblikke kulusid ja välistusi.

Näide 2

Kui ettevõtja soovib rajada olemasoleva käitise maa-alale kanalisatsiooni, siis sellisele tegevusele ei saa eespool viidatud üldise grupierandi määruse alusel abi anda, sest tegemist ei ole alginvesteeringuga nimetatud määruse artiklite 12 ja 13 tähenduses. Samas võiks selliseks tegevuseks siiski anda vähese tähtsusega abi kuni 200 000 eurot kolme aasta jooksul. Seda muidugi tingimusel, et abi suhtes ei kehti nimetatud määruse artiklis 1 ettenähtud välistused ning ettevõtja ei ole saanud vähese tähtsusega abi juba muudest allikatest.
 

Otselink

Riigiabi andmise tingimuste kehtestamine ja järelevalvega seotud tegevus allub vahetult Euroopa Komisjonile ning seda reguleeritakse otsekohalduvate ELi õigusaktidega. Nendes aktides on ette nähtud, et valesti antud või väärkasutatud riigiabi tuleb tagasi maksta koos Euroopa Komisjoni määratud intressiga ning ettevõtjal ei teki õiguspärast ootust valesti saadud või kasutatud riigiabi suhtes.

Otselink

Eestis koordineerib riigiabi küsimusi rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Põllumajandus- ja kalandusabiga tegeleb peamiselt põllumajandusministeerium ning transpordiabiga majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Lisainfot riigiabi kohta leiab: 

Kuidas meid leida