COP28 Eesti paviljon

Foto: Georg-Sander Männik

Eesti seadis esmakordselt KIKi juhtimisel üles oma paviljoni ÜRO kliimamuutuste konverentsil COP28, mis toimus 30.11-12.12.2023 Araabia Ühendemiraatides Dubais.

COP on suurim ülemaailmselt kliima- ja keskkonnavaldkonna arengut ning riikide poliitikaid suunavate organisatsioonide kohtumine. Lisaks maailma riikide kõrgetele poliitilistele delegatsioonidele, osalevad rahvusvahelised organisatsioonid ja liidud, huvigrupid, vaatlejad, olulised ettevõtted ning suurkorporatsioonid ja investorid.

Kõrgetasemeliste poliitiliste läbirääkimiste kõrval seatakse COP-idel üles riiklike paviljonide ala. Korraldajamaa Dubai valis 2023. aastal välja ca 100 riiki oma paviljoniga osalema ning Eesti osutus üheks valituks. Riikide paviljonid on olemuselt väikesed sündmus- ja kokkusaamiskeskused, kus toimuvad läbirääkimistevälised diskussioonid, teadmusvahetus ning partnerite ja ettevõtete poolt loodud sisukas programm.

Paviljoniga liitus enam kui 20 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni, kes said võimaluse paviljonis oma teenuseid ja tooteid tutvustada ning leida publikut, kliente ja koostööpartnereid kogu maailmast. Lisaks pakkusid ettevõtetele tuge Eesti kõrged ametnikud ja saatkond, et viia neid kokku potentsiaalsete klientide, investorite ja partneritega ning soodustada koostöö tekkimist rahvusvahelisel tasandil.  

Eesti paviljoni programmist võis leida 60+ eestlaste korraldatud üritust. Peamiselt olid need paneeldiskussioonid, aga ka esitlused, debatid ja koostöölepete allkirjastamised ning vabamas vormis koostöösuhete loomise õhtud. 

Eesti paviljoni programm kestis ühtekokku 10 päeva ning selle korraldasid partnerettevõtted ja organisatsioonid nii avalikust kui erasektorist, lähtuvalt oma valdkonna temaatikast. Räägiti nii keskkonnaandmete kasutamisest, riigikaitse keskkonnamõjudest, metsandusest, liigirikkusest, süsinikukrediitidest, arenguabist, tulevikumaterjalidest ja -toidust, jäätmete sorteerimisest ja maailmakoristusest, noorte kaasatusest, kaksikpöördest, AI-st, rohepesust, ringmajandusest, jäätmetest kui ressursist kui ka linnade olulisusest rohepöördes.

Kõikidele üritustele oli esinejate hulka kaasatud tippeksperte, juhte, teadlasi ja poliitikuid üle maailma. Eesti nimedest saab esile tuua peaministri Kaja Kallase, president Kersti Kaljulaidi või näiteks energeetikavoliniku Kadri Simsoni. Rahvusvahelistest tippudest külastasid Eesti paviljoni Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir, ülemaailmne jätkusuutlikkuse liider Google Cloud, Valerie Hickey Maailmapangast, Läti kliima- ja energeetikaminister Kaspars Melnis, ettevõtja, taastuva majanduse visionäär ja kirjanik Gunter Pauli ning Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek. 

Paviljonis osales erinevatel ettevõtmistel kokku umbes 1000 külastajat ning igapäevaselt uudistas paviljoni ees olevat infot ca 500 inimest, seega kokku kõnetas Eesti paviljon moel või teisel rohkem kui 6000 rahvusvahelist osalejat. 
 

Eesti paviljoni ülesseadmise algatasid Kliimaministeerium, Välisministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning KIK, EAS/Kredexi ühendasutus ja ESTDEV.

Paviljoni suurtoetajateks oli Ragn-Sells ning Euroopa Rohepealinn 2023 Tallinn. Toetajate ridadesse kuulusid Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Utilitas, Beast, Timbeter, 1MTN, Rail Baltica, Zero Terrain, KWOTA, R8 Technologies, Auve Tech, Fibenol, KappaZeta, Nortal, XTCC Investments, SRC Grupp, Maaelu Teadmuskeskus, Impact Day, Let’s Do It World ja Cleantech Estonia. 
 

Fotod: Georg-Sander Männik