Content section

HEITMEKAUBANDUSE KAUPLEMISSÜSTEEMI PROJEKTIDE ELLUVIIMINE (lasteaiad, üleujutused, arenguriigid)

Otselink

Projekti elluviimise tingimused on kirjas projekti rahastamise lepingus/toetuse rahuldamise otsuses. Projekti elluviimisel jälgida ka meetme määrust ja muid kohalduvaid seadused, näiteks „Riigihangete seadus“.

- riigihalduse ministri 13.01.2017 määrus nr 2  „Lasteaiahoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetuse kasutamise tingimused ja kord“  (edaspidi lasteaiad);
- keskkonnaministri 25.05.2018 määrus nr 13 „meetme „Üleujutusohu riskide maandamine” uurimuslike tegevuste jaoks toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi üleujutused);
- keskkonnaministri 07.06.2016 määrus nr 16 „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi arenguriigid).

Nõuded avalikustamisele tulenevad projekti rahastamise lepingust ja määruse § 18. Vajalikud logod:

  1. Rahandusministeerium (ka Keskkonnaministeeriumi logo)
  2. KIK
Otselink

Toetuse saaja peab järgima toetuse kasutamisel riigihangete seadust, sealhulgas riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid., rahastamise lepingut/toetuse rahuldamise otsust ning meetme määrust:

  • lasteaiad meetme määrus § 17 (NB! Hanke teostamisel on oluline viidata taotluse juures olevale energiauditile ning ettenähtud meetmepaketile);
  • arenguriigid meetme määrus § 23;
  • üleujutused meetme määrus § 20. 

Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud:
- kasutama projekti elluviimiseks vajalike asjade ja teenuste hankimisel rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama pakkujate paljususe korral parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse või toote kasutamise oma projektis;

- esitama lähteülesande kirjelduse ja võtma sõltumatutelt pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju, töid või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta arvestuses. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus. Kui on valitud muu, mitte soodsaim pakkumine, tuleb lisada sellise valiku põhjendus;
- kasutama toetust kooskõlas riigihangete seaduse §-s 3 kirjeldatud üldtingimustega;

- vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks.

Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud:
- kasutama projekti elluviimiseks vajalike asjade ja teenuste hankimisel rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama pakkujate paljususe korral parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse või toote kasutamise oma projektis;

- esitama lähteülesande kirjelduse ja võtma sõltumatutelt pakkujatelt vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju, töid või õigusi suuremas summas kui 5000 eurot käibemaksuta arvestuses. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus. Kui on valitud muu, mitte soodsaim pakkumine, tuleb lisada sellise valiku põhjendus;
- kasutama toetust kooskõlas riigihangete seaduse §-s 3 kirjeldatud üldtingimustega;

- vältima huvide konflikti st olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) toetuse saajaga seotuks.

Peale projekti rahastamise lepingut/taotluse rahuldamise otsust peab toetuse saaja esitama KIKile hankeplaani. Täiendatud/korrigeeritud hankeplaan tuleb esitada pärast igat lepingu sõlmimist. Koos projekti rahastamise lepinguga peab toetuse saaja esitama KIKile hankeplaani. Toetuse saaja esitab hankeplaani KIKi kehtestatud vormil digiallkirjastatuna läbi E-toetuse keskkonna postkasti.

Hankeplaan annab ülevaate projektiga seotud hangetest, sisaldab informatsiooni hangete eeldatava maksumuse, menetlusliigi ja väljakuulutamise aja, sõlmitud lepingute ning planeeritavate maksete kohta. Hankeplaan on KIK-ile aluseks järelevalvetoimingute teostamisele, hangete kontrolli planeerimisele ja projekti elluviimise seisu hindamisele (sh maksete prognoosimine).

 

Otselink

Projektide maksetaotlused tuleb esitada läbi E-toetuse keskkonna. Maksete sisestamisel on väljade juures abiinfo, mis on abiks andmete sisestamisel.

Maksed toimuvad vastavalt projekti rahastamise lepingule. Makseid teostatakse ainult toetuse saajale ja ainult abikõlbliku kulu hüvitamiseks.

Iga lepingu esimese väljamakse alus on projekti käigus sõlmitud hankeleping koos hankemenetluse toimumist tõendavate dokumentidega. Need peab KIKile esitama kohe pärast hankelepingu sõlmimist, et makse tegemisel oleks võimalik makse lepinguga siduda.

MT-le lisatakse E-toetuse keskkonnas makse sisestamisel järgmised dokumendid:

  • finantseerimise jaotus põhivara ja tegevuskulu vahel KIK-i vormil;
  • hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja tehingu eeldatav hind käibemaksuta on alla lihthanke piirmäära ja dokumente ei ole eelnevalt KIKile esitatud;
  • leping, mille alusel on kohustus võetud. Lepingut ei lisata juhul, kui leping on eelnevalt KIKile esitatud ja lepingut ei ole muudetud ning juhul, kui hankeleping on leitav riigihangete registrist;
  • hankelepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument, ei lisata juhul kui on eelnevalt KIKile esitatud; õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused olemasolu korral;
  • arve või muu raamatupidamisdokument;
  • asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendav dokument;
  • kulu ja omafinantseeringu tasumist tõendav dokument;
  • raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;
  • projektipõhine kulutuste väljavõte raamatupidamisest (esimese ja viimase väljamakse juures). Esimese MT-ga väljavõte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et projekti kõik kulud (nii abikõlblikud kui mitteabikõlblikud) on selgelt eristatavad muudest TS kuludest. Viimase väljamakse juures TS raamatupidaja allkirjastatud projektipõhine raamatupidamise kulukonto väljavõte;
  • garantii dokument, laenuleping ja liisinguleping;
  • muud dokumendid, juhul kui need on nõutud projekti rahastamise lepingus või määruses. Näiteks projekti rahastamise lepingu lisa 2 (kui kohaldub). Vaata lepingu punkt 3.3.1.

Makse menetlemise tähtajad on määratud projekti rahastamise lepingus. Kui KIKile esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, võtab KIKi projektikoordinaator toetuse saajaga ühendust läbi struktuuritoetuse registri postkasti (toetuse saaja näeb kirja E-toetuse keskkonda sisse logides) ja teavitab teda esinenud puudustest. Maksedokumentide menetlemise aeg pikeneb selle võrra, kui kaua toetuse saaja dokumente parandab.

Toetuse saaja esitab hiljemalt koos viimase väljamaksetaotlusega projekti lõpparuande. KIK teeb projekti viimase väljamakse pärast lõpparuande kinnitamist.

Arenguriikide meetmes

  • toetus makstakse välja abikõlbliku kulu hüvitamiseks pärast eelmise aruandlusperioodi (milleks on projekti algusest kuni esimese aruande esitamiseni ja kahe aruande vahele jääv periood) aruande esitamist ja kinnitamist ning väljamaksetaotluse esitamist;
  • ettemakse tehakse ainult põhjendatud juhtudel ja selle võimalikkus märgitakse rahastamise lepingus.
  • toetust, sealhulgas ettemakseid, ei maksta välja enne, kui on olemas kõik projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused sihtriigi seaduste kohaselt;
  • kuludokumentidega pärast lõpparuande esitamist ja kinnitamist ning väljamaksetaotluse esitamist.

Kuludokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele:

  • kuludokument on kirjeldatud raamatupidamise seaduse §-s 6 ette nähtud korra kohaselt ning selles on esitatud raamatupidamise seaduse §-s 7 nõutud või sihtriigi õigusaktides sätestatud algdokumendi andmed; riigi raamatupidamiskohustuslase puhul on kuludokumentidel lisaks raamatupidamise eest vastutava isiku allkiri ja neis on esitatud projekti abikõlblikud summad;
  • kui kuludokument on välja antud muus kui eesti või inglise keeles, lisab toetuse saaja selle eestikeelse tõlke, millest nähtub tehingu sisu, tasutud ja vastu võetud töö, teenuse või toodete ühikud ja kogus ning summa;
  • arvel märgitud tehingu sisu on kooskõlas arve väljastanud isiku ja toetuse saaja või partneriga sõlmitud lepingu ja hinnapakkumisega;
  • toetuse saaja või partner on kirjalikult kinnitanud teenuse osutaja, töö tegija või asjade hankija väljastatud arved, aktid või aruanded.

Ettemaksena makstakse toetus etapiviisi:

  • esimese osa toetusest ettemaksena pärast lepingu jõustumist ja pärast ettemaksetaotluse esitamist. Ettemakse võib moodustada kuni 50% toetuse kogueelarvest;
  • järgmise osa toetusest pärast eelmise ettemakse kasutamise tõendamist kuludokumentidega eelmise aruandlusperioodi aruandes, aruande kinnitamist ja väljamaksetaotluse esitamist;
  • vähemalt 10% toetusest makstakse toetuse saajale pärast lõpparuande esitamist ja kinnitamist ning väljamaksetaotluse esitamist;
  • Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, on toetusest makstava teise osamakse suurus 50%, mis makstakse toetuse saajale pärast eelmise ettemakse kasutamise tõendamist kuludokumentidega pärast lõpparuande esitamist ja kinnitamist ning väljamaksetaotluse esitamist.
Otselink

Vahe- ja lõpparuanne esitatakse läbi e-toetuse keskkonna rahastamise lepingus/taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel.

Lasteaiad

  • Toetuse saaja on kohustatud tagama projekti rahastamise lepingu Lisa 2 täitmise ja allkirjastamise nii projekteerija kui ka omanikujärelevalve poolt (vt projekti rahastamise lepingu p 3.3.1). Kui Lisas 2 tuvastatakse puudusi, siis tuleb sellest viivitamatult teavitada KIKi esindajat.
  • Infot projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamise kohta kogutakse projekti lõpparuannetega.

Aruannete esitamist reguleeritakse projekti rahastamise lepinguga. Toetuse saaja esitab kõik projekti aruanded E-toetuse keskkonna kaudu.

  • Projekti lõpparuande tuleb esitada koos viimase väljamaksetaotlusega või enne seda.
  • Projekti eesmärkide saavutamise aruande tuleb esitada eelmise kalendriaasta kohta hiljemalt järgmise aasta 15. veebruaril, arvates projekti lõpparuande esitamise aastast kolmel järgneval aastal. Eesmärkide saavutamise aruandes peab kajastuma vähemalt hoone energiatõhususe tööde tegemise tulemusel saavutatud kogu hoonesse tarnitud energia vähenemine nii energia- kui ka ülalpidamiskulude ühikutes ja seeläbi kokku hoitud CO2 heitkogus võrreldes hoone energiaauditis märgitud projektieelsete näitajatega.

Üleujutused

  • Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet ning hinnangut projekti eesmärgi ja tulemuste saavutamise kohta projekti lõpuks.
  • Projekti lõpparuanne sisaldab kogu projekti kohta vähemalt järgmist:
     1) peamiste tegevuste ülevaade;
     2) teave projekti eesmärgi ning tulemuste saavutamise kohta;
     3) ülevaade tegevuse mõjust ja sellest, milliseid riske maandatakse;
     4) sobivaima lahenduse valiku põhjendus ja alternatiivide analüüs juhul, kui valmistati ette tegevusi, mis on vajalikud sobiva tehnilise lahenduse leidmiseks;
     5) tegevuse mõju hinnang veekogude või veekogumite seisundile ja negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjeldus juhul, kui valmistati ette tehnilisi lahendusi veekogus või tegevust, mis mõjutab veekogumit või seab ohtu veemajanduskavas kehtestatud keskkonnaeesmärke.
  • Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande 10 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

Arenguriigid

  • Vahe- ja lõpparuanne sisaldab tegevusaruannet ja kuluaruannet. Lõpparuandega esitatakse ka projektiaudit.
  • Projekti aruanded esitatakse minimaalselt 6 kuu ja maksimaalselt 12 kuu järel. Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti lõppkuupäevast arvates. Kui projekti kestus on kuni 12 kuud, esitab toetuse saaja ainult projekti lõpparuande, kui KIKiga ei ole kokku lepitud teisiti.
  • Toetuse saaja lisab projekti aruandele meetme määruse § 26 lõikes 2 ette nähtud dokumendid ning aruandlusperioodi jooksul projektiga seoses valminud dokumendid ja materjalid.
  • Lisaks projekti aruannetele esitatakse olenevalt projekti eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest pärast projekti elluviimist kuni viie aasta jooksul ka järelaruanded.
  • Järelaruannete esitamise tingimused ja tähtajad on toodud rahastamise lepingus.

 

 

 

Kuidas meid leida