Värske tagasivaade Eesti paviljonile kliimakonverentsil COP28
Foto: Georg-Sander Männik
Vaid mõned päevad tagasi lõppes ÜRO kliimakonverents COP28 Dubais, kus esmakordselt oli üles seatud Eesti paviljon. Selle suure ettevõtmise koordineerimine usaldati KIKile. Uurisime paviljoni projektijuhilt Anni Raielt värskeid muljeid toimunust.
- Miks Eesti-sugusel väikesel riigil oli vajalik oma paviljoniga esindatud olla nii suurel ja kaugel üritusel?
COP konverents on suunatud eelkõige kliimaläbirääkimistele, kus osalevad pea kõik maailma riigid, et teha ühiseid kokkuleppeid ja jõupingutusi kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.
Läbirääkimiste kõrvale on kujunenud aastate jooksul riiklike paviljonide ala, kuhu valitakse ÜRO poolt igal aastal ca 100 riiki, kes saavad üles seada oma paviljonid ning tutvustada oma riigi parimaid praktikaid, et soodustada erinevate osapoolte vahetut kohtumist. Kõigi riikide panus, olenemata suurusest, on vajalik.
Eestit teatakse laias maailmas kui digi- ja tehnoloogiariiki ning seetõttu tuldigi Eesti paviljoni uurima uusimate rohetehnoloogiliste lahenduse osas. Eestil on väga selge konkurentsieelis maailmas oma väiksuse ja pandlikkusega, et tuua siia uusi innovaatilisi ideid, mida siin katsetada ning luua seeläbi töökohti ja turgutada meie majandust. Samuti saame pakkuda meie teadmisi, mida digi- ja rohepöördes järjest enam vaja läheb, et uusi lahendusi luua.
Paviljoniga liitus enam kui 20 Eesti ettevõtet ja organisatsiooni, kes said võimaluse paviljonis oma teenuseid ja tooteid tutvustada ning leida publikut, kliente ja koostööpartnereid kogu maailmast. Lisaks pakkusid ettevõtetele tuge Eesti kõrged ametnikud ja saatkond, et viia neid kokku potentsiaalsete klientide, investorite ja partneritega ning soodustada koostöö tekkimist rahvusvahelisel tasandil.
- Mida Eesti paviljon sisuliselt tähendas? Mis seal igapäevaselt toimus?
COP-i konverentsi paviljonid ei ole klassikalised messiboksid, vaid iga paviljon on justkui väike ürituskeskus, kus oodatakse kogu konverentsi jooksul väärtusliku sisu pakkumist. Eesti paviljoni programmist võis leida 60+ eestlaste korraldatud üritust. Peamiselt olid need paneeldiskussioonid, aga ka esitlused, debatid ja koostöölepete allkirjastamised ning vabamas vormis koostöösuhete loomise õhtud.
Eesti paviljoni programm kestis ühtekokku 10 päeva ning selle korraldasid partnerettevõtted ja organisatsioonid nii avalikust kui erasektorist, lähtuvalt oma valdkonna temaatikast. Räägiti nii keskkonnaandmete kasutamisest, riigikaitse keskkonnamõjudest, metsandusest, liigirikkusest, süsinikukrediitidest, arenguabist, tulevikumaterjalidest ja -toidust, jäätmete sorteerimisest ja maailmakoristusest, noorte kaasatusest, kaksikpöördest, AI-st, rohepesust, ringmajandusest, jäätmetest kui ressursist kui ka linnade olulisusest rohepöördes.
Kõikidele üritustele oli esinejate hulka kaasatud tippeksperte, juhte, teadlasi ja poliitikuid üle maailma. Eesti nimedest saab esile tuua peaministri Kaja Kallase, president Kersti Kaljulaidi või näiteks energeetikavoliniku Kadri Simsoni. Rahvusvahelistest tippudest külastasid Eesti paviljoni Islandi peaminister Katrín Jakobsdóttir, ülemaailmne jätkusuutlikkuse liider Google Cloud, Valerie Hickey Maailmapangast, Läti kliima- ja energeetikaminister Kaspars Melnis, ettevõtja, taastuva majanduse visionäär ja kirjanik Gunter Pauli ning Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek.
Hea meel oli, et lisaks paviljonitöö koordineerimisele osalesid KIKi arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg ja juhtaja Andrus Treier üsna mitmes meie hea koostööpartneri arutelus oma mõtetega ning korraldasime ka ise ühe paneeldiskussiooni sinimajanduse teemal.
Paviljonis osales erinevatel ettevõtmistel kokku umbes 1000 külastajat ning igapäevaselt uudistas paviljoni ees olevat infot ca 500 inimest, seega kokku kõnetas Eesti paviljon moel või teisel rohkem kui 6000 rahvusvahelist osalejat.
Asusime lähestikku Soome, Norra, Taani ja Rootsi paviljonidega, kellega tekkis hea koostöö, lisaks tervitasime Eesti paviljonis lõunanaabreid Lätist, kes samuti oma praktikaid meie laval tutvustasid ning korraldasid vastuvõtu Põhjamaade-Balti koostöö edendamiseks.
COP-ile omaselt antakse riikidele üsna lühike ettevalmistusaeg, nii sai ka kogu Eesti paviljoni kontseptsioon kokku umbes viie kuuga.
- Kas juba täna saab öelda, et tasus Eesti paviljoniga kliimakonverentsil osaleda? Millist kasu nägite?
Kuna konverents lõppes alles mõned päevad tagasi, siis sisukama tagasiside kogumisega veel tegeleme. Küll aga suusõnaliselt oleme saanud ettevõtetelt palju kiidusõnu ning osalejad on igati rahul, et pikk teekond Dubaisse ette võetud sai.
COP-i üks võludest on kindlasti see, et ühel piiratud alal on koos maailma tipptegijad ning nendega kontakti luua on palju kergem, kui tavaelus see võimalik oleks. Samuti ei saa COP-ile ligi igaüks, vaid ainult riikliku akrediteeringu kaudu. See annab omakorda osalejatele kindluse, et kõik, kes alal on, on oma valdkonna parimad ning usaldusväärsed tegijad, kellega tasub koostöömõtteid jätkata.
Meenub näiteks ettevõtte Kappazeta lugu, kel oli COP-il osalemise üks eesmärk saada mingigi otsekontakt või kokkulepe Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Kui meie äridelegaat ESA paviljoni astus, leidisime sealt endalegi üllatuseks eest ESA juhatuse esimehe, kes lahkelt küsis: “Kuidas saame teid aidata?”. Pärast sisukat vestlust, vahetasidki huvilised kontakte ning jagasid juba ka andmeid, mis ettevõtte edasise töö jaoks olulised on. Kohtumine, mis tavaelus poleks olnud nii lihtsalt võimalik, kuid COP-i nn eraldi maailmas need asjad nii käivad.
Paldiski Energiasalve juht Peep Siitam ütles 11.12.2023 Postimehes, et sel üritusel peab kohal olema, sest seal on koos kogu maailm. Igal juhul on hea, et Eesti riik ja ettevõtted sinna läksid. Kui meid sellel konverentsil ei oleks, peaksime palkama kümme inimest ning neid terve järgmise aasta mööda maailma ringi lennutama, et jõuda sama tulemuseni.
Näidetest veel. Paviljonis toimus ka koostööleppe allkirjastamine Eesti ettevõtte Timbeter ning Brasiilia osariik Rondônia kuberneri vahel. Koostööleppe eesmärgiks on Rodonia osariigis metsanduse digitaliseerimine ning seeläbi jätkusuutlikkuse ning läbinähtavuse suurendamine metsandussektoris.
Lisaks leidsid koostööpartnereid riigiasutused, kellega nüüd järjest tulevaste projektide võimalusi arutame. Näiteks KIKi poole laekus ca 100 kontakti, kes mingil viisil koostöö vastu huvi tunnevad.
- Milline oli paviljonitöö köögipool? Millised olid teie tööpäevad?
Paviljoni korraldusnaiskonda kuulus neli KIKi töötajat. Lisaks minule KIKi arengu ja koostöökoja juht Helen Sulg, partnerlussuhete koordinaator Kersti Liivorg ja paviljoni programmijuht Anneli Ohvril.
Teha tuli võrgustumistööd nii paviljonis kui ka kogu ala peal, tutvustada külastajatele Eestit ja meie võimalusi ning viia huvitatud kokku vastavate ettevõtetega, võtta vastu paneliste, tegeleda tehnoküsimustega ning hoida paviljon igal ajahetkel korras ja esinduslik. Lisaks veel kõiksugused jooksvad küsimused, mis fantastilise neliku abiga kiired lahendused said.
Kindlasti ei ole COP-il osalemine ja veel enam paviljoni haldamine kerge töö. Meie hommikud algasid kell kuus äratuskellaga ning tagasi hotelli jõudsime tavapäraselt alles kella 20-21 paiku. Tihti tuli veel õhtulgi hotellis mingeid järgmise päeva asju ette valmistada. Ja nii 11 päeva järjest!
Keskmiselt askeldasime päevas jalgadel ringi kümme kilomeetrit, kuid kuulates osalejate esmast tagasisidet, oli see pingutus seda igati väärt!
Kontakt
