Skip to content
Vaegnägijatele

Ulvi Tuisk: kooliõpilased – rohetehnoloogia tuleviku tegijad

KIKi töötaja artikkel
Ulvi Tuisk Foto: Aron Urb

Kliimamuutustega kohanemisel ja toimetulekul on üks võtmetegur kahtlemata rohetehnoloogia arendamine, mille abil saab nutikalt ja süsteemselt vähendada inimtegevuse mõju keskkonnale. Seetõttu on oluline, et hariksime noori selles juba varakult, äratamaks huvi ja andmaks mõtteainet. 

Kahtlemata on rohetehnoloogia teadmiste andmine õpilastele paras väljakutse. Teema on justkui uus. Ometi on Eestis juba arvestatav hulk arenenud rohetehnoloogiaid – me lihtsalt ei oska veel panna võrdusmärki tegija ja rohetehnoloogia vahele. 

Teema selgituseks tasub heita esmalt pilk rohetehnoloogia mõistele. See on ressursse säästev tehnoloogia, mis inimeste tarbimisvajadusi rahuldades ei ületa keskkonna taluvusvõimet ning kasutab maksimaalselt taastuvaid energiaallikaid, näiteks tuult ja päikest, samuti taaskasutatavat materjali. Et oskaksime oma igapäevaseid tarbimisvalikuid tehes kasutada just rohetehnoloogilisi võimalusi, tuleb nende arendamise kõrval suurendada inimeste teadlikkust. Seepärast on oluline õpilastele juba maast madalast teemat avada, et nad karjäärivalikuid tehes selles suunas mõtleksid või oskaksid tooteid ja teenuseid tarbides võimalikult targalt valida. 

Toetus rohetehnoloogia käsitlemiseks koolides

Iga uus projekt ja algatus vajab üldjuhul raha. Seetõttu avab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taas kuni 20. juunini toetuse õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamiseks. Eelmisel aastal said toetust kuusteist eriilmelist ja loova lahendusega rohetehnoloogiaprojekti üle terve Eesti. 

Sellel aastal ootame nii juba toetust saanud kui ka uusi üldharidus- ja huvikoole ning keskkonnahariduskeskusi pakkuma välja oma lennukaid mõtteid, kuidas jagada teoreetilisi teadmisi katseid tehes ja muud moodi praktilise õppetegevuse kaudu. Tegevusi võib planeerida 1.–12. klassini. Eelistatud on 5.–9. klassi õpilastele suunatud projektid, sest selles vanuses õpilastel kaob sageli huvi loodusainete vastu. 

Oluline on projektide puhul vaadata keskkonnateemat laiemalt kui lihtsalt prügi sorteerimine või looduses liikumine (mis on ka kahtlemata vajalikud) ning leida just see rohetehnoloogiale omane praktiline aspekt. Muidugi ei pea kohe ette võtma selliseid suuri samme, nagu teevad tuntud Eesti rohetehnoloogia iduettevõtted Starship, Comodule, Woolat, Roofit Solar või Reverse Resources. Muude tegevuste hulgas soovitame aga kutsuda projekti käigus kooli jagama oma lugusid just valdkonna tegijaid – kõik see aitab paremini mõista rohetehnoloogia olemust ning äratada huvi.

Häid näiteid Eesti koolidest

Nagu eespool ütlesin, said eelmisel aastal KIK-i toel alguse mitmed rohetehnoloogiaprojektid koolides. Näiteks Muraste Koolis Harjumaal korraldatakse õpilastele koolitusi taastuvenergeetikast ja tuulegeneraatoritest, teooriaõpet toetab õuesõppeklassi juurde loodav näitlik tuulegeneraatorite õppebaas. Tõrva Gümnaasiumis toimub õpilastele päikeselaadijate ja hüdrogeneraatorite töötuba ning korraldatakse rohetehnoloogiate ideekonkurss. 

Võrumaal asuv Kääpa Põhikool ehitas kooli juurde nutipingi, paigaldas päikesepaneeli ja tuuleturbiini. Lisaks toimuvad õpilastele loengud ja õpitoad, kus arutletakse kliimamuutuste ja energiakasutuse üle. Kalmetu Põhikooli projekt Viljandimaal keskendub rõivatööstuse ilule ja valule: loenguid kuulates, filme vaadates, katseid tehes ja asutusi külastades omandatakse teadmised ringmajandusest. 

Kokkuvõtvalt soovitan tundides kliimamuutuste üle arutledes mõelda, mida saate koolis koos õpilastega teha, et liikuda süsinikuneutraalse ja ressursihoiu suunas. Innustades õpilasi katseid ja praktilisi tegevusi läbi viima, saab kinnistada omandatud teadmisi ja kiht-kihilt neid täiendada. Kui lapse jaoks on teema huvitav, hakkab ta ise lahendusi välja pakkuma ja leidma viise, kuidas maailma paremaks muuta. Siis ei tundugi see rohetehnoloogia enam midagi suurt ja kauget, vaid loomulik ja igapäevane.
 

Artikkel ilmus 22. aprillil Õpetajate Lehes

Kontakt

Ulvi Tuisk

projektikoordinaator

pärandniidud, rohetehnoloogiast teadlikkus, KOV-ide töötoad

6 274 180 E-kiri