Omavalitsused ootavad riigilt tuge kliima- ja energiapoliitika elluviimisel

KIKi eksperdid ja kohalike omavalitsuste töötubade eestvedajad Ulvi Tuisk, Aivi Allikmets ja Eva-Ingrid Rõõm kirjutavad Eesti Päevalehe Roheportaalis, et järjest rohkem tuleb omavalitsustel kohaneda kliima- ja keskkonnamuutustega ning leida parimaid energiasäästu lahendusi.

Paremas lähtepositsioonis on need, kes on oma olukorra kaardistanud, plaanid läbi mõelnud ning asunud tegevusi ellu viima. Ükski omavalitsus ei tegutse aga inimestest ja ettevõtetest sõltumatult - seega tuleb kliima- ja energiapoliitikat ellu viia koos nendega, aga kindlasti ka riigi abiga.   

Täna on kohalikel omavalitsustel keskkonnateemadega tegelemiseks üheks oluliseks motivaatoriks energiasääst ja sellest tulenev rahaline kokkuhoid. Nii on jäänud rohe-eesmärkide seostamine hea elukeskkonna ja avalike teenustega laiemalt tagasihoidlikuks. Reeglina seostatakse keskkonnavaldkonda seadustest tulenevate kohustustega: jäätmekorraldus, joogi- ja reoveevarustus, teede korrashoid ja lumekoristus. Suuremate investeeringute tegemisel kiputakse olude sunnil lähtuma sellest, mille jaoks saab riigilt toetust.

Selle aasta kevadel ja sügisel toimusid KIKi, TalTechi ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri eestvedamisel kohalike omavalitsuste kliimamuutuste ja energiajuhtimise töötoad, et suurendada ametnike teadlikkust ja võimekust, vahetada kogemusi, parandada analüütilist võimekust ning kujundada ühtset tulevikuvaadet kliimamuutuste ja energiajuhtimise osas. Töötubades osalejad kinnitasid, et tunnetavad, et neile on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ootus roheteemadega tegelemiseks. Seda nii eeskuju ja isetegijana kui ka kogukonna ja ettevõtete partneri ning arengu nügijana, vahel ka konfliktide lahendaja ja arengutega kaasatulijana. Selle kõigega terviklikult pihta hakkamiseks tasub esmalt teha plaan koos investeeringute vajadustega.  Erinevate rahastajate vaates annab läbimõeldud tegutsemine juurde selgust ja usaldust.  
 

Kohalikud omavalitsused tunnetavad, et neile on viimastel aastatel oluliselt kasvanud ootus roheteemadega tegelemiseks. Seda nii eeskuju ja isetegijana kui ka kogukonna ja ettevõtete partneri ning arengu nügijana,

Ulvi Tuisk
 

Kliima ja energiakava annab suuna

Esimesed Eesti omavalitsused tegid oma kliima- ja energiakavad juba mõned aastad tagasi. Kava alusel on võimalik edaspidi kliima- ja energiaküsimusi süsteemsemalt käsitleda ning tulemuslikkust jälgida. Tartu, üks tublimaid roheteemade edendajaid, plaanib tänaseks juba oma esimese kava ajakohastamist, mis kiirelt muutuvas maailmas on loomulik ja mõistlik – kava ei pea olema seitsmeaastaku plaan riiulis, vaid ikka praktiline ja ajakohastatav alus tegutsemiseks.

Suurem hulk omavalitsusi alustas sel suvel KIKi ja Euroopa Majanduspiirkonna programmi toel kliima- ja energiakavade koostamisega, mis valmivad ühise metoodika ja alusandmestiku põhjal. Aktiivsematel on esimesed kavad juba valmiski. Paraku pooltel omavalitsustel on selle koostamine alles ees, eriti tasub neile teemadele tähelepanu pöörata Järva-, Põlva-, Valga-, Rapla- ja Viljandimaal.

Kliima- ja energiakava võib olla tehtud nii maakondlikul, regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. Näiteks on Tartu maakonna kava koostatud kahetasandilisena - see koosneb nii maakonna kui ka iga omavalitsuse plaanidest. Selline terviklik lähenemine on mõistlik, sest ühiste suuremate teenuste tagamisel on oluline omavalitsuste koostöö. Näiteks ühistranspordi ja jäätmemajanduse korraldamisel, sõltuvalt maakonnast ka kaevandustegevuse, ettevõtluse ja turismi puhul.  

Loomulikult ei jäta riik nendel teemadel kohalikke omavalitsusi üksi. Keskkonna- ja kliimakavade koostamise kõrval korraldasimegi juba eelpool mainitud töötoad. Näeme, et selle protsessi läbimine on aidanud omavalitsustel paremini mõista oma lähteolukorda ja kasutada keskkonnaandmeid, hinnata kliimamuutuste ning rohepöörde vajadusi, võimalusi, aga ka riske. Ka uuel  struktuuritoetuste rahastusperioodil on tulemas omavalitsustele abi kavade koostamiseks ja seal plaanitud tegevuste elluviimiseks.  Küll aga on oluline koostada kavasid ühtsetel ja riiklikult kokkulepitud alustel.
 

Elukestev õpe: mitte ainult sõnakõlks 

Paljudel omavalitsustel, eelkõige väiksemates maapiirkondades, ei ole piisavalt inim- ja finantsressursse, et palgata eraldi keskkonna- ja kliimateemadega tegelev spetsialist. Nendega seonduvad ülesanded kuuluvad arendusinimese tegevuste hulka või on jagatud mitme spetsialisti vahel, kes pigem tegelevad traditsiooniliste keskkonnateenuste korraldamisega nagu jäätmekorraldus, heakord, lumekoristus või tänavaaukude parandamine. Lisaks on kohati madal teadlikkus energiatõhususe, uudsete taastuvenergia ja ringmajanduse lahenduste leidmiseks. Seetõttu vajabki muutunud ootuste ja töö sisu valguses omavalitsuste töötajate ning ka juhtkonna teadlikkus ja kompetentsid kliima- ja energiateemadega tegelemiseks pidevat täiendamist, ka ülikoolide vastavate õppekavade uuema vaatega kujundamist.

Omavalitsused näevad vajadust keskseks info ja nõuannete saamiseks riiklikku kontakti või meeskonda, kes koguks kliima- ja energiakavadega seoses, aga ka laiemalt keskkonnateemadega tegelemiseks ja hilisemaks seireks, vajalikke andmeid, töötleks ja analüüsiks neid ning aitaks koostada vajalikud tegevuskavad ja koordineerida laiemalt maakonna või regiooni tegevusi. Positiivne on, et omavalitsuste töötajatel on huvi ja valmisolek keskkonnateemadega tegelemiseks, kuid eelmainitud põhjustel piirdutakse pigem administreerimisega ambitsioonikama ja strateegilise tegevuse asemel.

Seetõttu vajabki muutunud ootuste ja töö sisu valguses omavalitsuste töötajate ning ka juhtkonna teadlikkus ja kompetentsid kliima- ja energiateemadega tegelemiseks pidevat täiendamist,

Aivi Allikmets

KIKi poolt näeme vajadust kliima- ja energiakavade loomise kõrval jätkata süsteemset koolitamist ja teavitustegevust, sh juba toimivate üle-eestiliste praktikate tutvustamist. Fookustatult on vaja arendada omavalitsustes just energiavarustuse, tänavavalgustuse, ehituskorralduse ja planeeringutega tegelevate spetsialistide teadlikkust ja kompetentsi.
 

Ootused riigile: pikk vaade, raha, andmed

Kohaliku omavalitsuse territooriumit puudutavad andmed ei ole kergesti leitavad ning nende kvaliteet ei taga andmete ühetaolisust ja võrreldavust omavalitsuste lõikes. Seega vajavad omavalitsused keskset asukohta või keskkonda ka andmete jaoks, kust oleks lihtne neid otse ja analüüsituna kasutada. See võimaldaks väiksema vaeva ja ajakuluga arengukavasid ja üldplaneeringuid koostada ning annaks parema ülevaate riiklike kliima- ja energiaeesmärkide täitmisest omavalitsuse tasandil. Töötubadest kooruski ettepanek luua platvorm, kuhu on koondatud kogu riiklik info kliima- ja energiakavade loomise kohta, sh koolituste ja riigipoolse kompetentsi pakkumisega koos näidetega parimatest praktikatest ja ühtsetest standarditest. 

Töötubade aruteludes tõdeti, et riiklikud energiatõhususe suurendamise, taastuvenergia, renoveerimise ja kliimamõjude leevendamise ning nendega kohanemise toetused ja rahastusplaanid peaksid olema pidevad ja pikaajalised, mis omakorda võimaldaks ka kohalikel omavalitsustel seada prioriteete ja neid vastavalt  ellu viia. Näiteks hoonete renoveerimisel on oluline rahastamise olemasolu ning seetõttu tegeletaksegi täna nende projektidega, mille jaoks on rahastus ja riiklikud toetused olemas. Selline tegevus ei ole aga optimaalne ning seetõttu ongi vajalik koostada pikaajaline plaan koos rahastuskavaga. Selleks aga, et koostada rahastusplaan, on vajalik teada riigi poolt avanevaid toetusi. Ka KIKi portfellis on kohalikud omavalitsused läbivalt võtmetähtsusega sihtgrupp. Lähiaastate toetuste rõhuasetus on ringmajandusel, energeetikal, liikuvusel ja kliimakohanemise teemadel. Teisalt tuleb nõustuda, et paljud toetusvõimalused selguvad aasta-paari pikkuse perspektiiviga ning omavalitsusele lisab ebakindlust avatud taotlusvoorudes konkureerimine.

Riiklikud toetused ja rahastusplaanid peaksid olema pidevad ja pikaajalised, mis omakorda võimaldaks ka kohalikel omavalitsustel seada prioriteete ja neid vastavalt  ellu viia.

Eva-Ingrid Rõõm

Viimaseks, kuid vaat et kõige olulisemaks, ootuseks kohalikelt omavalitsustelt on suurem selgus riiklike energia- ja kliimapoliitika ning laiemalt rohepöörde eesmärkide täitmisel enda ülesannetes ja rollides. Seetõttu on oluline luua selge ja läbipaistev seadusandlik raamistik, mis määratleks täpsemalt riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi rollijaotuse riiklikest ja Euroopa Liidu lepetest tulenevate kliima- ja energiaeesmärkide täitmise saavutamiseks. 

Töötubade programmi kokkuvõttena valmis praktiline digikaust, mis sisaldab ülevaadet töötubade tegevusest, kasutatud materjalidest, ettekannetest, tulemustest ja järeldustest. Selle leiab www.energiatalgud.ee lehelt.   

 

Artikkel ilmus 2. detsembril.2022 Eesti Päevalehe Roheportaalis.