Merilin Iital: ettevõtete kestliku aruandluse uus ajajärk

Edu soosib neid ettevõtteid, kes varakult oma kestliku arengu strateegiad paika panevad ja keskkonnajalajälge mõõtma hakkavad, kirjutab KIKi finantsekspert Merilin Iital.

Lähiaastatel tuleb ettevõtetel hakata üha enam tegelema oma äritegevuse keskkonnamõjude kaardistamisega. Esialgu rakendub kohustus suurettevõtetele ja börsil noteeritud ettevõtetele, kuid kaudselt saavad osa sellest ka kõik teised, kes aruandluskohuslaste väärtusahelas on.

Siinjuures ei piisa ainult numbritest ja raporteerimisest, vaid tuleb seada eesmärke ning paika panna nende täitmiseks teekaart.

Hinnanguliselt kerkib aastaks 2025 ESG ehk keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastest kriteeriumidest lähtuvate investeeringute maht maailmaturul enam kui 50 triljoni dollarini. Sealjuures soovib aina enam inimesi, et nende raha paigutatakse jätkusuutlikkusele suunatud tegevustestesse, mida ilmestavad viimastel aastatel tugevalt kanda kinnitanud rohelised fondid. Kuigi paljud korporatsioonid on oma kodulehtedel juba aastaid puudutanud jätkusuutliku arengu ja keskkonnamõjude vähendamisega seotud teemasid, pole seda informatsiooni olnud võimalik valideerida ja ühtsetel alustel hinnata.

Kestlik majanduskasv ja rohepesu vältimine

Euroopa Liit (EL) on võtnud eesmärgiks suunata kapitalivoogusid kestlikku majanduskasvu ning läbi ühildatud informatsiooni vältida rohepesu. EL-i kestliku rahastamise tegevuskava raames sel aastal vastu võetud taksonoomia regulatsioon määratleb, millised majandustegevused on keskkonnasäästlikud ja millised mitte. Selleks, et tegevusvaldkond oleks taksonoomiaga vastavuses peab see andma olulise panuse ühte kuuest EL-i keskkonnaeesmärgist ning mitte kahjustama ülejäänud viie eesmärgi täitmist (vt all). Euroopa Komisjoni hinnangul vastab hetkel rohetaksonoomia kriteeriumitele täielikult vaid 1-5% EL-i ettevõtete tegevusest ja investeerimisportfellidest.

Paralleelselt taksonoomiaga võetakse vastu ka CSRD (Corporate Sustainability Reporting Directive) ehk äriühingute kestliku raporteerimise direktiiv, et muuta ESG-ga seotud andmete esitamine läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks (vt all). Direktiivi jõustumisel tekib alates 2024. algusest kestliku aruandluse avalikustamise ning auditeerimise kohustus. Seega tuleb 2023. aastal andmeid koguma hakata ning selleks tasuks juba tuleval aastal andmete kogumise strateegia ja mõõdikute süsteem paika panna.

Olukord Eestis

Kestliku arenguga tegeleva konsultatsioonifirma Sustinere hiljuti läbi viidud uuringus täheldati, et Eesti 100 suurima mõjuga ettevõttest vaid kolmandik käsitlevad oma aastaaruannetes kliimamõjude teemat. Uuritud ettevõtetest vaid viiendik on kaardistanud ja mõõtnud oma äritegevusega seotud süsiniku jalajälge. Vaatamata jätkusuutlikkusega seotud teemade päevakorda kerkimisele ei ole keskkonnamõjude hindamine veel Eesti äritegevuse praktikasse juurdunud. Vastavalt uutele regulatsioonidele tuleb kestliku arengu teekaardi ehk konkreetse tegevuskava rajamine lähiajal ka Eesti ettevõtetel töölauale võtta.

Kestliku aruandluse direktiivi rakendumisel peavad oma majandustegevuste mõju keskkonnale raporteerima vähemalt 49 000 ettevõtet üle kogu Euroopa Liidu. Eestis puudutab see kuni 200 ettevõtet ning kõiki siin tegutsevaid börsiettevõtteid. Kui ettevõte kuulub kontserni, siis võib emaettevõte teha aruandluse keskselt ning Eestis asuv tütarettevõte seda eraldi tegema ei pea. Kuigi esialgu rakendub kohustus suurettevõtetele ja börsil noteeritud ettevõtetele (vt all), siis kaudselt saavad sellest osa kõik teised, kes aruandluskohuslaste väärtusahela lüliks on. Euroopa Komisjoni poolt välja töötatav ühtne raporteerimise standard hõlmab endas muude aspektide kõrval kasvuhoonegaaside heitkoguste ja energiakasutuse raporteerimist kogu ettevõtte tarneahela lõikes. See tähendab, et edu soosib neid, kes varakult oma kestliku arengu strateegiad paika panevad ja keskkonnajalajälge mõõtma hakkavad, muutudes seeläbi ka atraktiivseks koostööpartneriks suurettevõtete jaoks.

Pangandussektori kasvav roll rohepöördes

Selleks, et mõjusalt suunata kapitalivoogusid kestlikesse investeeringutesse, on taksonoomia regulatsiooni üheks sihtgrupiks lisaks ettevõtetele ka Euroopa turul finantstooteid pakkuvad finantsasutused. Jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise regulatsioon finantsteenuste sektoris kohustab finantsasutusi mõõtma ja kajastama oma laenuportfelli vastavust taksonoomiale. See survestab pankasid küsima oma klientidelt täiendavat teavet äritegevuse mõjust nii keskkonna kui ka sotsiaalsete ja juhtimisega seotud aspektidele ning seda ka krediidivõimekuse hindamisel arvesse võtma.

Siiski pole krediidipoliitikaga vastuolus olevat tegevusvaldkondade määratlemine Euroopa pankade jaoks midagi uut. Ka suurimad Eestis tegutsevad pangad on lõpetanud teatud äritegevuste, näiteks fossiilkütuste kaevandamise ja elektri tootmise, finantseerimise. Võttes arvesse Eesti ettevõtete küllaltki kõrget laenukoormust, võib nende majanduslik jätkusuutlikkus tulevikus üha enam sõltuda tehtavatest pingutustest keskkonnamõjude vähendamise nimel.

Kokkuvõtteks

Uute reeglitega kohandumiseks tuleb lähiajal hakata panustama ressursse oma äritegevuste mõjude kaardistamiseks, mõõdikute määratlemiseks ja andmete kogumiseks. Siinjuures on oluline näha kaugemale administratiivsest kohustustest ning kasutada seda kui võimalust konkurentide ees edu saavutamiseks. Siiski ei piisa enam puhtalt numbrite kokkulöömisest ja raporteerimisest, vaja on seada eesmärke ning paika panna teekaart nende eesmärkide saavutamiseks. Vaid nii saab ka pikemas perspektiivis olla atraktiivne nii investorite, klientide kui ka töötajate silmis.

***

Taksonoomia sätestab kestliku majandustegevuse, kui see annab olulise panuse ühte Euroopa Liidu keskkonnaeesmärki ja ei tekita olulist kahju teisele viiele keskkonnaeesmärgile:

1. Kliimamuutuste leevendamine
2. Kliimamuutustega kohanemine
3. Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse
4. Üleminek ringmajandusele
5. Saastuse vältimine ja tõrje
6. Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine

CSRD ehk äriühingute kestliku aruandluse direktiivi sihtrühma kuuluvad:

• Börsil noteeritud ettevõtted

• Suurettevõtted, mis täidavad vähemalt kaks kolmest kriteeriumist:
  - 250 või rohkem töötajat
  - Vähemalt 40 miljonit eurot müügitulu
  - Vähemalt 20 miljonit eurot bilansimaht
   

Artikkel ilmus 11. detsembril Äripäevas.