Allar Luik: Kuidas saab erametsaomanik aidata kaasa lindude edukale pesitsusele?

Foto: KIK eramets

Algamas on lindude pesitsusperiood. Metsaomanikel on võimalik lindude pesitsuste õnnestumisele õige mitmel viisil kaasa aidata. 

Viimastel aastatel on palju räägitud lageraiete mõjust linnustikule, kuid tähelepanelik tuleks olla ka noore metsa valgustus- ja harvendusraiete tegemisel. Kevadel on hea teha hooldusraieid, sest lume sulamise järgsel perioodil tehtud hooldusraied vähendavad lumevaalimise ohtu ning enne lehtimist on selliste hooldustööde tegemine ka kergem, kui suvel. Tihedas võsas eelistavad pesa tegemist aga ka mõned linnuliigid. Seega tasuks suuremad raietööd planeerida pigem kevade algusesse, enne lindude pesitsuse algust.

Kui aga hooldusraiete või ka uuendusraiete tegemine on ilmtingimata vajalik, tasub silmas pidada, et linnupesade ja munade tahtlik hävitamine, kahjustamine või kõrvaldamine on keelatud. Selle vältimiseks tasub ala eelnevalt läbi käia ning pesadega paigad piiritleda ning töötada neist eemal. Samuti tuleks vältida raieid eelkõige lehtpuu enamusega salu- ja laanemetsades. Keskkonnaamet korraldab 15. aprillist suve keskpaigani ka järelvalvet, et hinnata pesitsusrahust kinnipidamist. Täpsemalt võib kontrollide ja pesitsuste hindamise kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt – vt Pesitsusrahu juhend.

Lindude arvukuse tagamiseks saab aga rakendada erinevaid metsanduslikke võtteid kogu aasta jooksul. Lindude pesitsusaegsed raied puudutavad vaid väikest ala kogu Eesti metsadest. Oluline on luua head pesitsustingimused tulevikuks võimalikult paljudesse metsadesse.

Üheks võtteks, mida metsaomanik saab koos perega teha, on linnu pesakastide valmistamine ja nende metsa viimine. Pesakastid sobivad metsadesse, kus puudub alusmets ja põõsarinne. Peale positiivse mõju linnustikule aitab see tegevus äratada lastes huvi looduse vastu ning tunda rõõmu oma kätega loodud pesakasti üle. Omaette elamus on hiljem metsas pesakasti üles otsimine ja jälgimine, kas sinna on juba sisse kolitud.

Metsaomanik saab palju head teha ka raiete planeerimisel. Noore metsa hooldusel tasub jätta kasvama põõsaid ja alusmetsa gruppe, mis ei sega puude kasvu. Samuti võiks jätta raiumata mõne väikese ala, millest saab tulevikus kujundada säilikpuude grupi. Sellised alad pakuvad ka lindudele ja loomadele tulevikus rohkem varje- ja pesitsusvõimalusi.  

Uuringus, mis kajastas kevadsuviste raiete mõju linnustikule, toodi välja, et peale pesade füüsilise hävimise häirib linnustikku ka metsatehnika vali müra, mis võib põhjustada lindudel stressi ja pesa hülgamist. Seega kui metsatöid teha, tasub veenduda, et vahendid on töökorras ja ei põhjusta üleliigset lärmi või võimalusel kasutada vaiksemaid akudel töötavaid seadmeid.

Pildil on näha harvendusraie järgne segamets, kus mitmeliigiline puude koosseis pakub pesitsus- ja varjekohti erinevatele looma- ja linnuliikidele. Põõsaste ning alusmetsa puude gruppide säilitamisega saame pakkuda häid elutingimusi paljudele liikidele ning piisavalt varjumis- ja pesitsuspaiku tulevikuks.