Skip to content
Vaegnägijatele

Aivi Allikmets: Miks on oluline linnas säilitada elurikkust?

KIKi töötaja artikkel
Foto: Aron Urb

Kasvuhoonegaasid on lihtsalt öeldes soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis takistavad soojusenergia lahkumist ja põhjustavad seetõttu siin kasvuhooneefekti. Selle tulemusena on meie koduplaneedil keskmine temperatuur märgatavalt tõusnud.  

Rohelus seob süsinikku

Fakt on see, et kliimamuutusi saame leevendada ainult kasvuhoonegaaside heidete vähendamisega. Selleks tuleb kasutada erinevaid taastuvenergia lahendusi  (eelkõige tuul ja päike), et vähendada fossiilkütuste põletamist energia tootmiseks. Samuti tuleb arendada looduspõhiste lahenduste rajamist – lilleniidud, pargid, alleed – et suurendada linnalist elurikkust, sest rohelus seob süsinikku ning nii tekib ka vähem kasvuhoonegaase.

Kui aga ei õnnestu kasvuhoonegaase vähendada, siis tuleb kliimamuutuste mõjuga kohaneda. Selleks tuleb hakkama saada ja maandada kliimariske nagu näiteks ekstreemsed sademed või temperatuuri tõus nii suvel kui ka talvel, sh põuaperiood ja kuumalainete sagenemine. Viimased põhjustavad linnakeskkonnas soojussaare efekti. Suured tumedad pinnad nagu asfalt ja katused neelavad päikesekiirgust ja kütavad seetõttu linnaruumi õhku. Oleme ilmselt kõik suvepäevadel tundnud, et linnas on õhk märksa kuumem kui maal. Seda annab leevendada rohekatuste, taimeseinte, veesilmade ning tiikide rajamisega. Rohkete sademete puhul on võimalikeks lahendusteks sademevee taaskasutussüsteemide rajamine.

Heaks näiteks on Norra, kus 2014. aastal rajati seitsmes linnas (Oslos, Bærumis, Drammenis, Sandnesis, Bergenis, Trondheimis ja Tromsøs) majadele rohekatuseid. Lisaks vihmavee kogumisele aitavad need kaasa looduse mitmekesisuse edendamisele. Rohekatused pakuvad elupaikasid erinevatele liikidele ning õietolmu tolmeldajatele ja nektarit putukatele. 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Viimsi aleviku looduslähedane sademeveesüsteem, kus vesi juhiti läbi mõisa pargi. Foto: Viimsi vallavalitsus

Mis Eestis seni tehtud on?

Eestist  leiame edulugusid, kuidas kliimamuutuste mõjudega kohanetud on, eelkõige meie suurematest linnadest ja asulatest. Näiteks rajati Viimsi alevikus looduslähedane sademeveesüsteem, kus vesi juhiti läbi mõisa pargi. Samuti on Viimsis rajatud vett läbilaskva katendiga parklaala, mis aitab vihmaveel pinnasesse imbuda. See vähendab sademevee jõudmist kanalisatsiooni ja ennetab üleujutusi tänaval.

Sademevee taaskasutussüsteemidest võiks esile tõsta Tartus Vanemuise tänaval ühe kortermaja, kus eelkõige wc-pottides ja pesumasinates kasutatakse sademevett. 

Tallinnasse on rajamisel putukaväil ning olemas on üle kümne kogukonnaaia. Viimaseid on ka Tartus. Nii Viljandis kui ka pealinnas on olemas avalikud joogiveepunktid. Rohelust täis puudealleesid ja parke on muidugi paljudes linnades, asulates ja külades.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Viimsis rajatud vett läbilaskva katendiga parklaala, mis aitab vihmaveel pinnasesse imbuda. Foto: Viimsi vallavalitsus

Riigi toetus kohalikul tasandil tegutsemiseks

Selleks, et rajada veelgi enam lahendusi, mis aitavad meil kliimamuutusi leevendada ja nende mõjudega kohaneda, avasime KIKis taotlusvooru kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele. Toetame investeeringuid, mis lahendavad mõnda kohaliku tasandi strateegilises arengudokumendis välja toodud probleemi või on seal kirja pandud kliima- või energiaeesmärkide täitmiseks. Sellisteks tegevusteks võivad olla mitmesugused taastuvenergia kasutamisega seotud tegevused. Näiteks päikesepaneelid ühistranspordi peatuste infotabloodel, kergliiklusteede ääres olevatele infotahvlitel või laadimiskeskused.

Toetamaks looduspõhiseid lahendusi või looduspõhiste ja tehnoloogiliste lahenduste kombinatsioone võib taotluse muu hulgas esitada parkide, alleede, lilleniitude jms rajamiseks, mis kõik aitavad suurendada linnalises keskkonnas elurikkust. Toetame ka soojussaare leevendamisega seotud tegevusi ning kogukonnaaedade või näidisalade ja sademevee taaskasutamissüsteemide rajamist. Siin on märksõnad taimeseinad, veesilmad, tiigid, rohe- ja sinitaristu, avalikud joogiveepunktid, õuesõppeklassid jms. Oluline on, et need objektid oleksid avaliku kasutusega ja rõõmustaksid kõiki elanikke ja sealseid külalisi.

Koos suudame rohkem

Teame ju kõik, et koos tegutsedes jõuab sisukama tulemuseni. Samuti on oluline õppida teiste kogemustest ja teadmistest. Seetõttu on võimalus kohalikel  omavalitsustel teha taotlusi esitades koostööd oma piirkonna keskkonnavaldkonna mittetulundusühingute ja sihtasutustega, samuti ülikoolide, teadusasutuste, teiste omavalitsuste ning -liitudega. Seda seetõttu, et omavalitsused võivad saada olulist teadmist enda piirkonna kogukonnaühingult. Ülikoolid aitavad juurde tuua teaduspõhist lahendust või on see hoopis neile hea võimalus teha projekti raames teadustööd.

Kuna antud toetuse puhul on tegemist Euroopa Majanduspiirkonna toetusega, siis eriti ootame, et projektid oleksid tehtud koostöös Islandi, Liechtensteini ja Norra partneritega, et tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaaja riikide vahel. Või koostöös mõne teise abisaaja riigiga.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) laienemiskokkuleppe kohaselt toetavad Island, Liechtenstein ja Norra 15 Euroopa riiki, et vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel. Rahastamisperioodil 2014-2021 on EMP toetus Eestile 32,3 miljonit eurot, millest 6 miljonit eurot suunatakse otseselt keskkonna- ja kliimaprojektide elluviimiseks. Programmi operaator on Keskkonnaministeerium ning partner Norra Keskkonnaagentuur. Lisaks on oluline roll riikidevahelises koostoimimises Norra Saatkonnal Eestis.

Artikkel ilmus 18. aprillil Postimehe online-portaalis.

Kontakt

Aivi Allikmets

projektikoordinaator

Euroopa Majanduspiirkonna toetused (kliimakavad, võõrliikide tõrje), laevavrakkide projekt, KOV-ide töötoad

6 274 115 E-kiri
The website encountered an unexpected error. Please try again later.