Veeprojektide tegijad peavad euroraha soovi korral kiirustama

12. veebruar 2010 | 00:00

„Üldiselt on taotlemise aktiivsus olnud rahuldav ning lisaks juba tehtud otsustele on hindamisel veel peotäis taotlusi, mille saatus selgub loodetavasti lähiajal,“ sõnas hindamiskomisjoni esimees Hannes Aarma. „Küll aga tuleks kiirustada neil, kes on taotlemise osas mõtteid mõlgutanud, kuid pole veel tegudeni jõudnud. Euroopa Liidu toetust on praegu vaat et viimane aeg küsida, sest arvatavasti peale käesolevat aastat veemajanduse projektidele euroraha enam ei jagata.“

Ühtekokku on praegu käivas voorus toetusteks ette nähtud 1,2 miljardit Eesti krooni, millest 800 miljonit mõeldud suurematele ja 400 miljonit väiksematele projektidele. Väikesteks loetakse projekte, mille raames rekonstrueeritakse enam kui 50 elanikku teenindav joogiveevarustussüsteem ning kuni 2000 inimest teenindav kanalisatsioonisüsteem. Suurteks projektideks on enam kui 2000 elanikuga piirkondade kanalisatsioonisüsteemi ja ühisveevärgi ehitamine ja rekonstrueerimine. Taotlusi saavad esitada kohalikud omavalitsused ja neile kuuluvad vee-ettevõtted.

Ühtekuuluvusfondist on viimasel kahel aastal rahastatud 47 veemajanduse projekti ühtekokku ligi 5,3 miljardi Eesti krooni eest, seal hulgas hetkel käivas voorus juba ligi 600 miljoni krooni eest. Perioodil 2007-2013 on Ühtekuuluvusfondist veemajanduse infrastruktuuri projektide rahastamiseks kavandatud 6,4 miljardit krooni.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid. Ühtlasi on KIKist võimalik taotleda laenu keskkonnaprojektide arendamiseks.

Lisainformatsioon:
Kristiina Pennar
Kommunikatsioonijuht
627 4127