Riik toetab Maardu veemajandustaristu uuendamist 3,6 miljoni euroga

04. august 2017 | 10:37

KIK toetab Maardu linnas asuva Kroodi oja piirkonna veemajandustaristu rekonstrueerimist ja laiendamist Ühtekuuluvusfondist 3,6 miljoni euroga. Projekti kogumaksumus on 5,1 miljonit eurot, mida oma vahenditest toetavad ka OÜ Kroodi Vesi ja Maardu linn. Tänu töödele on Kroodi ojaga seotud keskkonnariskid tulevikus maandatud.

Projekti eesmärgiks on viia Maardu linna Kroodi tööstuspiirkonna olemasolev ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni taristu vastavusse kehtivate nõuetega. Projekt puudutab nii põhjavee kaitset, joogivee kvaliteeti kui ka reovee kokku kogumist ja puhastamist. Lisaks rajatakse Maardu järveäärsesse piirkonda ühisveevärk ja -kanalisatsioon, et tagada kvaliteetne teenus ligi pooletuhandele uuele kliendile.

„Kroodi oja on reostunud aastakümnete jooksul ja nüüdseks on alustatud projekti raames reostuse likvideerimist. Veekogu seisundi parandamisele aitab muuhulgas kaasa ka oja piirkonna veemajandustaristu rekonstrueerimine,“ ütles KIKi toetuste üksuse juht Priit Parktal.

Foto: H. Timm

Projekti toetatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmest „Veemajandustaristu arendamine“, mille töötas välja Keskkonnaministeerium.

Riik on Kroodi ojaga seotult paralleelselt ellu viimas mitut projekti, et likvideerida nii varasem reostus kui tänased ohuallikad. Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja KIKi rahastusel on kavandatud Kroodi oja puhastada 2021. aasta lõpuks.

Lisainfo:

Kroodi oja kaevati Maardu järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal ning tema kaldaid on pikaajaliselt asustanud suured tööstusalad – vasakkaldal asub Maardu tööstusrajoon ning paremal endise AS Eesti Fosforiit territoorium.

Kroodi oja vee kvaliteet oli kõige halvem kuue- ja seitsmekümnendatel aastatel, mil oja vee kaitseks ei rakendatud ka kõige elementaarsemaid vahendeid. Eelmise sajandi teise poolega võrreldes on vee kvaliteet oluliselt paranenud, aga suurimad jätkuva reostuse allikad on endise Eesti Fosforiidi sademevee väljalask ning Maardu kaevandusvee väljalask.

KIK rahastab erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Seitsmeteistkümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 tuhandet keskkonnaprojekti enam kui 1,2 miljardi euroga.