Ööle Janson: Las kallab, me oleme selleks valmis!

27. oktoober 2020 | 09:14

Kliimamuutuste tagajärjel sagenevad Eestis äkkvihmad ehk lühikese aja jooksul sajab maha mitme kuu norm. Tulemusena ajavad veekogud üle kallaste ja linnade sadeveesüsteemid lakkavad töötamast. Samuti toob kliimamuutus kaasa sagedasemad tormid, mis võivad rannikuvee kaugele maismaale suruda.

Ka inimene ise võib suurendada üleujutuste riski ja selle negatiivseid tagajärgi, ehitades elamuid veekogudele liiga lähedale või lammialale, asfalteerides suuri alasid ning rajades liiga vähe sadeveesüsteeme.


Üleujutus Pärnus

Ootamatult kõrge veetase takistab tiheasustusaladel politsei, kiirabi ja Päästeameti tööd ning vee- ja kanalisatsioonisüsteemid võivad lakata töötamast. Üleujutused reostavad supelrandu, rikuvad kultuurimälestisi ning mõjuvad laastavalt muinsus- ja looduskaitsealadele.

Eestis on üleujutusriskiga piirkonnad: Tallinn, Pärnu, Sindi, Kuressaare, Nasva, Kärdla, Haapsalu, Võru, Tartu, Maardu, Paide, Häädemeeste, Võiste, Virtsu, Raasiku, Kiisa, Maidla ning Aardlapalu, kus nende mõju võib olla suurem kui mujal Eestis.

Riik aitab üleujutusega tolme tulla

Üleujutuste riskide maandamiseks töötas Keskkonnaministeerium välja toetuse, mille eesmärk on ohjeldada riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele.

2018 aasta sügisest on KIKis avatud taotlusvoor, kust toetatakse uurimuslikke ja muid ettevalmistavaid töid, mis aitavad tuvastada üleujutuste põhjuseid, määrata korduva üleujutusega alade piire ning leida sobivaid tehnilisi lahendusi riskide vähendamiseks. KIKi abil on rahastatud tegevusi juba Pärnus, Paides, Võrus, Häädemeestes, Haapsalus, Virtsus, Kuressaares ja Keilas. Keskkonnaministeeriumi abil uuritakse veel Sindi, Tartu ja Kärdla üleujutuste riskipiirkondi.


Üleujutus Tartus

27. novembril avab KIK taotlusvooru, kust saab toetust küsida uuringute tulemusena leitud sobivate lahenduste elluviimiseks. Toetame tegevusi, mis aitavad sademevett hajutada ning pinnasesse siduda, sealhulgas maaparandussüsteemide ja muude kuivendussüsteemide uuendamist, äravoolu soodustavaid, veetaset alandavaid, kõrgveetekke võimalusi vähendavaid ehitustehnilisi tegevusi ning muid ehituslikke tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Taotlusi saab E-toetuse keskkonnas esitada kuni 9. veebruarini 2021.

Toetuse maksimaalne osa on 85 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ning ühe projekti maksimaalne toetussumma on 800 000 eurot ilma käibemaksuta. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused või nende liidud või ühele või mitmele kohalikule omavalitsusele 100 protsenti kuuluvad vee-ettevõtjad, mis asuvad üleujutusriski piirkondades. Taotleja võib esitada ühe taotluse. Vooru eelarve on 1177149 eurot. Täpsemat infot leiab KIKi kodulehelt. Toetusraha tuleb heitmekaubanduse kauplemissüsteemi vahenditest.

Artikkel ilmus 27. oktoobril 2020 Postimehes. PDF-i leiab siit. 

 


KIKi vastutav projektikoordinaator Ööle Janson