Ööle Janson: Eesti roheideed aitavad arenguriikides kliimamuutusi leevendada

15. september 2020 | 09:59

Eesti ideed aitavad leevendada veenappust Burkina Fasos, parandada hoonete energiatõhusust Lõuna-Aafrika Vabariigis ning edendada taimekasvatust ja ökosüsteeme Alžeerias. Need on vaid mõned näited Eesti ettevõtete, MTÜde ja ülikoolide innovaatilistest roheideedest, mille jõudmist arengumaadesse toetab riik juba kolmandat aastat.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud ühikutega kauplemisel saadavast tulust on riik Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) abil seni toetanud kokku 1,33 miljoni euro eest projekte Bangladeshis, Myanmaris, Grenadas, Gruusias, Alžeerias, Elevandiluurannikul, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Costa Ricas ja Burkina Fasos. Toetatud tegevuste seas on olnud nii digitaalseid lahendusi kui ka tehnoloogilisi arendusi.

Eesti lennukate roheideede viimine rahvusvahelisele turule annab ettevõtetele, MTÜdele ja ülikoolidele rohkelt uusi võimalusi tõstes ühtlasi ka Eesti konkurentsivõimet ja nähtavust maailmaturul. Kuid selle kõige kõrval on oluline meeles pidada toetuste andmise eesmärki – toetada arenguriikide suutlikkust kliimamuutustega toimetulekul ning tõsta nende võimekust kliimaeesmärkide täitmisel.

Eesti rohelised tegijad välismaal

Selle aasta Euroopa keskkonnasõbralike äride paremikku valitud Reverse Resources OÜ OÜ arendab Bangladeshis tarkvarateenust, mis aitab tuua rõivatootmisjääke tagasi tootmisringlusesse. Kiirmoe ülejääkide uuesti kasutusele võtmine hoiab kokku suure koguse puhast joogivett ja elektrienergiat ning aitab vähendada kemikaalide kasutamist ja kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Eestlaste käimalükatud teenus näitab, kuidas on võimalik turgu digitaliseerimise abil oluliselt tõhustada ja osaliste omavahelisi mängureegleid läbipaistvamaks muuta.

Dieselland-Equipment OÜ töötas välja taskukohase diiselmootorite toitesüsteemi mobiilse remonditöökoja, mida soovitakse tööle panna Elevandiluurannikul. Kuna sealne autopark on hiidvana ja koosneb peamiselt diiselmootoritest, siis Eestis väljatöötatud taskukohase tehnoloogiaga on võimalik vähendada sealsete autode mootorite õhusaastet ja kütusekulu.

Oma roheideid on Eestist välja viimas ka KIKi roheideede konkursilt Negavatt tuule tiibadesse saanud TarkVent OÜ, uue nimega Caladity. 2016. aastal konkursi esikolmikusse jõudnud TalTechi Tartu Kolledži tudengitest koosnenud tiimi idee sündis otse koolipingis – et õppimine oli klassiruumides värske õhu puudusel raskendatud, kasvas sellest idee vahetada klassiruumides välja ventilatsioonisüsteemid. Tänaseks on meeskond välja arendanud nutika automatiseeritud sisekliimasüsteemi, mis aitab kokku hoida elektrienergiat, ning idufirma suundub oma tehnoloogiat edasi arendama Lõuna-Aafrika Vabariiki.

Uus voor jätkab uue hooga

Taas saavad Eesti mittetulundusühingud, sihtasutused, ettevõtted, ülikoolid, valitsusasutused ja kohalikud omavalitsused või nende hallatavad asutused KIKi abil aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt arenguabi saajaks määratud arenguriikides. Täpse riikide nimekirja leiab KIKi kodulehelt.

KIK ootab projekte, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet energia-, transpordi-, vee- ja ehitusvaldkonnas, samuti jäätmekäitluse ja põllumajanduse ning metsanduse vallas. Taotlusi võib esitada ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Valdkonnad ei ole piiratud, kuid on oluline, et projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest). Pakutavad lahendused, teadmised, teenused või tooted peavad olema konkreetsed ja lähtuma sihtriigi vajadustest, mistõttu tuleb projekti kaasata ka partnerorganisatsioon sihtriigist.  

Taotlusvooru eelarve on 1,45 miljonit eurot ning ühe projekti toetus on kõige vähem 30 000 eurot ja maksimaalselt 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest ning omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblikest kuludest. Projektide maksimaalne kestus on kolm aastat.

Tänast olukorda arvestades tuleb projekti planeerimisel ka tõsiselt mõelda, kuidas oma tegevused reaalselt kolme aasta jooksul ellu viia. Taotleja peab hoolikalt läbi kaaluma kõik riskid COVID-19 valguses, mis võivad ilmneda.

Taotluste esitamine algab 14. septembril E-toetuse keskkonnas ning esitamiste tähtaeg on 17. november. Infopäev toimub 22. septembril.

Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Eesti on lubanud aastani 2020 panustada igal aastal miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. 

Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2020–2023“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tegevuste elluviimiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Täpsemat infot taotlemise tingimuste ja infopäeva kohta leiab KIKi kodulehelt.

 

Ööle Janson
KIKi projektikoordinaator

Artikkel ilmus 15. septembri Eesti Päevalehes. Lehes avaldatud kujul näed artiklit siit.