Oluline info taotlejatele ja toetuse saajatele seoses hangete läbiviimisega

20. aprill 2018 | 14:32

Rahandusministeeriumi auditeeriv asutus on saatnud KIKile alloleva info seoses struktuurivahenditest rahastatavate hangetega. Need ei pruugi olla lõplikud, st kõrgeimate kohtute otsuste või Euroopa Kohtu otsustega kinnitatud seisukohad. Palume nende asjaoludega siiski mõistlikult arvestada. Kui soovitakse hangetes kehtestada alltooduga vastuolus olevaid tingimusi, siis tasub läbi mõelda, kas need tingimused on ikka vajalikud ja nende kehtestamine põhjendatud. Samad põhimõtted rakenduvad ka siseriiklike vahendite jagamisel. 

Riigihangete kontrollimise lähenemine on muutumas järjest rangemaks, finantskorrektsioon võib saabuda ka esmapilgul tühiste tingimuste tõttu. 

Auditeeriv asutus on juba mõnda aega arutanud Euroopa Komisjoni DG REGIO audiitoritega erinevaid kaasuseid, mis on seotud võimalike piiravate tingimustega, seda eelkõige kvalifitseerimisnõuete all. Kuigi me ei ole veel jõudnud lõpliku selguseni, on siiski näha, et Komisjon soovib läbivalt väga ranget lähenemist. Ehk hangetes, eriti rahvusvahelistes, ei tohi olla mingeid tingimusi, mis mingilgi moel kasvõi teoreetiliselt piiravad (teiste riikide) pakkujate ligipääsu hankele. Sellised tingimusi tuleb vältida ja nende leidmisel kontrolli käigus tuleb teha korrektsioon.

Järgnev näitete nimekiri ei ole kindlasti lõplik, aga annab tunnetuse, et millise pilguga tuleb hankijate tegevust vaadata.

Kohaliku registreeringu nõue

Kui tegevus vajab mingit eriluba, siis peab võimaldama pakkujatel esitada ka tema koduriigi analoogse loa. Isegi, kui ilma Eesti loata tegutsemine ei ole lubatud, siis peab võimaldama pakkujal tulla analoogse loaga ning võitjaks osutumisel jääb talle siis aeg vastav luba ka Eesti ametkondades kohalikuks loaks vormistada. Põhjus selles, et kui välispakkuja hakkab siin luba taotlema, siis võib tal sellega minna aega kauem, kui hange kestab.

Praktiline pool – nõuded, et hankija kontrollib mingi loa olemasolu Eesti registri kaudu või on vajalik Eesti registreering või Eesti luba – kõik need on liigselt piiravad. Õige on, et pakkujatel on võimalik esitada Eesti luba või registreering või sellega samaväärne teise riigi luba või registreering. Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus võimaldab teiste riikide lubade tunnustamist, kuid see ei ole automaatne – eeldab ikkagi kohaliku ametkonna heakskiidu küsimise protsessi läbimist.   

Näide - pakkuja kontrollib konditsioneeride müüjate puhul, et neil on Eesti FOKA registreering (luba gaaside käitlemiseks). Oleks pidanud aga võimaldama samaväärsete teiste riikide lubade/registreeringute esitamist, sest valdkond on reguleeritud EL tasemel ning igas riigis on oma register sarnaste lubade registreerimiseks.

Samalaadseks liigitub ka nõue esitada mingi dokument, mille on väljastanud Eesti asutus (nt pangagarantii Eesti pangalt või välismaise panga Eesti filiaal, kui garantii võiks väljastada ka pakkuja asukohamaal asuv pank või filiaal).

Finantskorrektsioon 25% või 10% vastavalt sellele, kas või kui palju konkurentsi hankes oli.

Lisaks juhime tähelepanu, et hankija ei või ehitustööde hankelepingu puhul enam kvalifitseerimise tingimusena kehtestada nõudeid seose MTR-i registreeringutega. Riigihangete seaduse § 99 lg 1 alusel võib hankija nõuda teenuste hankelepingu puhul muude õigusaktides ette nähtud erinõuete täitmist ning ehitustööde hankelepingute puhul nõuda ainult kas äriregistrisse kandmist või kutseala registrisse kuulumist. Eeltoodust tulenevalt soovitame ehitustööde tellimisel kehtestada MTR-i nõude riigihanke alusdokumentides näiteks tehnilises kirjelduses või hankelepingu täitmise tingimusena ning MTR-i majandustegevusteate olemasolu kontrollida pakkumuste vastavuse kontrollimisel.

Kogemus mingis regioonis või riigis

Nõue, et pakkuja peab omama esindust, hoolduskeskust või varasemat kogemust siin (või mingis muus piiritletud) regioonis või riigis. See on piirav, pakkujatel peab olema ligipääs hankele lähtuvalt oma võimekusest, mitte sellest, kas tal on mingi regiooni kogemus. Pakkuja peab suutma lepingut sisuliselt täita, millisel viisil ta seda teeb, on tema otsustada.

Näide – tuletõrjeseadmete puhul on nõutud, et pakkujatel oleks varasem kogemus seadmete müümisel Eesti lähiümbruse riikides ehk põhjamaades. Eesmärk on selge – et seadmed talvel ära ei külmuks. Paraku, sellist nõuet ei saa esitada läbi müügikogemuse siin regioonis, asjakohane on nõuda, et seadmed on külmumise vastu testitud, mitte seda, et pakkuja on varem loetletud riikidesse müünud.

Korrektsioon – 25%-10% vastavat sellele, kas konkurentsi siiski oli ning kas ja kuidas pakkujaid selle alusel diskvalifitseeriti.

Konkreetse standardi või lepingutüübi  kogemus või tundmine, nt varasem FIDIC lepingu kogemus

Ehitushangetes on ette tulnud nõudeid, et pakkujad peavad omama varasemat kogemust FIDIC lepingu täitmisel. Seda loetakse piiravaks, sest FIDIC lepinguga töötamise kogemus ise ei näita ehitaja võimet ehitada. Võimalik, et mõni pakkuja on seni ehitanud teiste lepingutüüpide alusel ning on igati võimeline ehitustöid edukalt ellu viima. Muus osas ta kvalifitseeruks, kuid FIDIC kogemust tal tõesti ei juhtu olema. Samamoodi, kui hankija on ise lepingu koostaud, siis ei saa ta eeldada, et pakkujad seda tunneks. Seega lepingutüübi tundmist ei tohi nõuda. Seetõttu loeb EK sellist nõuet liiga piiravaks.

Finantskorrektsioon – 10% kui konkurentsi siiski oli. Siin on risk päris tõsine, sest FIDIC kogemuse nõuet on hankijad vahel esitanud. Kõik selliste tingimustega hanked toovad kaasa vajaduse finantskorrektsiooniks.

Kaubamärgi nimetamine lisamata „või samaväärne“

Euroopa Komisjoni tõlgendused on läinud väga rangeks, ühe teise riigi kogemusest on teada ka näide, kuis teadtööga seotud hankes paluti muuhulgas (väike osa hankest) tarnida ka arvuteid ning nende puhul oli nimetatud, et tegemist peab olema Intel protsessorite ja Windows operatsioonisüsteemidega arvutitega. Sarnaselt oleme näinud, kus pakkuja meeskonnaliikmel peab olema kogemus konkreetse tarkvara kasutamisel, kuigi turul eksisteerib väga sarnaseid muidki tarkvarasid.

Seda hanget ähvardab kuni 25% või 10%-line korrektsioon.

Keelenõue

Rahvusvahelistes hangetes tuleb jälgida ka seda, et hankija ei küsiks pakkuja meeskonnaliikmetelt liigselt eesti keele oskust. On pakkuja enda lahendada, kuidas ta soovib töö ellu viia, tõlkide abil või palgates kohalikke eksperte. Läbivalt eesti keele oskuse nõudmine piirab välismaiste pakkujate võimalust osaleda. Eesti keele oskuse nõude korral peab see olema väga hästi põhjendatud.

Näide – IT süsteemide programmeerimisel on kõikidelt tiimi liikmetelt nõutud eesti keele oskus. See sisuliselt välistab piiritaguste pakkujate osalemise. Isegi olukorras, kus arendatakse läbivalt Eesti spetsiifikaga seotud tarkvaralahendusi, on paraku asjakohane ehitada hange üles kujul, et vaid võtmeekspertidelt on nõutud eesti keele oskus.

Finantskorrektsioon – 25% või 10% sõltuvalt konkurentsi olemasolust.

Haridusnõue/kutsekvalifikatsioon/pädevustunnistus

Haridusnõude või kutsekvalifikatsiooni olemasolu nõude seadmine pakkuja meeskonnaliikmetele on lubatud, kuid nõudmistes ei tohi olla rangelt viidatud Eesti kutsetasemetele (sellisel juhul peab viitama ka Euroopa tasemele, millega see on võrdsustatud). Samuti ei tohi nt haridustaseme määramise puhul viidata sellistele seadustele, mis reguleerivad vaid Eesti haridustasemete määramist.

Referentsobjektide kohta küsitavad andmed

Pakkuja varasema kogemuse osas referentse küsida on lubatud, kuid referentsobjektide kohta küsida andmeid, mida on võimalik esitada mingis piirkonnas (nt Eestis) ehitatud objektide kohta, on piirav. Näiteks, kui referentsobjektid palutakse esitada tabeli kujul ja tabeli veergude päistes on kirjed, mille järgi on iga referentsobjekti kohta vaja esitada mingi Eesti registri kood (Eesti ehitusregistrikood, ehitusseaduse alusel väljastatud kasutusluba vms) on piirav. Hankija peaks viitama, et andmetena võib esitada ka muid analoogseid andmeid/tõendeid, mis võimaldavad objekti või selle kvaliteeti vms tuvastada.

Finantskorrektsioon – 25% või 10% sõltuvalt konkurentsi olemasolust.

Lisaks – ekspertide kogemus

Uue riigihangete direktiivi ja riigihangete seaduse alusel tuleb tähele panna, et kvalifitseerimise raames on lubatud küsida küll ettevõtte kogemust, kuid mitte ekspertide endi kogemust. Ehk kvalifitseerimistingimusena ei või sätestada, et näiteks projektijuht või mõni muu isik omaks mingit spetsiifilist või ajalist kogemust. Ütleme, et nõue on kaks aastat ning kelle eksperdil sellist kogemust ette näida ei ole, siis need ei kvalifitseeru. See ei ole lubatav. Küll aga on võimalik ekspertide kogemust kasutada hindamisel ehk kelle eksperdil on kõige parem kogemus saab ka hindamises rohkem punkte.

Vabandavad tegurid puuduvad

Euroopa Komisjon vaatab sellised olukordi põhimõttelisel tasandil. Argumendid, et antud juhul näiteks välismaised pakkujaid ei olnud või kedagi ei diskvalifitseeritud vms, ei kipu omama mingit kaalu. Argument on, et ei saa välistada, et mõni pakkuja piiravat tingimust nähes loobus juba eos hankel osalemisest (deterrent effect). Ja see viimane põhimõtteline risk näib üles kaaluvat kõik muud argumendid. Taolises võtmes selgitusi võib esitada, kuid need finantskorrektsioonist ei päästa.

Kui teemaga seotult tekib küsimusi, soovitame küsida nõu KIKi spetsialistilt, kellega projektiga seotult suhtlete.