Eva-Ingrid Rõõm, Tiiu Noormaa: rohelise vesiniku kasutuselevõtt – kas võimalik ka Eestis?

15. juuli 2021 | 14:42

Eestis nagu Euroopaski on seatud eesmärgiks kliimaneutraalsuse saavutamine aastaks 2050.  Selleks on välja töötatud Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia. Rohelise vesiniku osakaaluna kogu taastuvenergeetikast nähakse aastal 2050 umbes 13-14%. Seda just nendes sektorites, kus otsene taastuvelektri või muude taastuvenergiaallikate kasutus oleks raskendatud ning võrreldes rohevesiniku kasutusega vähemtasuv.

Mahud, mida lähiaastatel plaanitakse vesiniku tootmisüksustena rajada, on märkimisväärsed.

Suured plaanid vesiniku tootmiseks ja tarbimiseks on nii Euroopa Liidu riikidel kui USA-l, Jaapanil, Lõuna-Koreal, Hiinal, Suurbritannial, Austraalial. Kas ka Eestil?

Roheline vesinik mis see on?

Roheline vesinik on taastuvenergia abil ja taastuvatest lähteainetest toodetud vesinik. Näiteks tuuleenergia abil ja veest toodetud või päikeseenergia abil ja biogaasist toodetud vesinik on roheline vesinik.

Liigituse järgi on olemas ka sinine ja hall vesinik. Siniseks loetakse vesinikku, mis on saadud kinnipüütud CO2 taaskasutuse käigus koos selle töötlemisel veega.

Halliks loetakse vesinikku, mis on saadud taastumatutest maavaradest, enamasti valmistatakse selline vesinik maagaasi töötlemisel.

Miks vesinik ja miks roheline vesinik?

Rohelise vesiniku kasutamine energiaallikana või kütusena on üks keskkonnasõbralikumaid viise energia salvestamiseks, kuna hetkel kasutatakse selle tootmiseks valdavalt vett. Vee lagundamisel elektri abil (elektrolüüsil) tekivad vesinik (H2) ja hapnik (O2). Vesinik kogutakse kokku ja seda kasutatakse kas taastuvkütuse või kemikaalina. Hapnik on meile hingamiseks igapäevaselt vajalik ja see ei ole tavakogustes ohtlik ei meile ega keskkonnale. Soovi korral saab hapniku edasiseks kasutuseks kokku koguda, aga oluline on see, et vesiniku tootmisel ei teki peaaegu üldse kõrvalsaadusi.

Tootmisega samavõrra tähtis on vesiniku hilisem kasutamine. Vesinikku saab kasutada nii elektri tootmiseks kui ka näiteks lähteallikana tööstusele uute ainete tootmiseks.

Vesinikust elektri tootmine on lihtne – vaja läheb vaid hapnikku ja kütuseelementi ning elekter ongi olemas. Hea on teada, et tänaseks on mitmed kütuseelemendid jõudnud või kohe-kohe jõudmas masstootmisesse.

Rohelise vesiniku kasutuselevõtt on mitmeti oluline. Esiteks on see  lihtne viis üleliigse elektrienergia salvestamiseks. Peamiste taastuvelektri tootmisviiside korral on ülejääkide teke aeg-ajalt paratamatus – seda nii päikesepaistelise ilma kui tugevamate tuulte korral. Elektrivõrgu ülekoormuse vältimiseks on mõistlik liigne elekter vahepeal salvestada ja salvestatud kütust või energiat kasutada hiljem, kui võrgus elektrit napib, näiteks öösel või sombuse ja tuuletu ilma korral.

Vesinik on ka hea viis kasutada elektrit seal, kus elektri võrgust võtmine on raskendatud – näiteks sõidukite kütusena. Maailmas toodetakse suuremal või väiksemal määral nii vesinikautosid, -busse, -ronge, -praame kui ka -väikelennukeid. Nende hinnad on esialgu, väikepartiide ja väljatöötamise faasis, üsna krõbedad, kuid ka siin eeldatakse, et masstootmine ja taastumatute kütuste kasutuselt kadumine teeb ajaga omad korrektiivid.

Kõige otstarbekamaks peetakse vesinikku kasutusele võtta pikamaatranspordis maanteedel – näiteks pikamaaveokites ja -bussides, aga ka lühemate laeva- ja praamisõitude korral. Linnas kasutatavate väikeautode puhul eeldatakse, et efektiivsem on akudega elektriauto, aga maasturite korral võib vesinikul töötava kütuseelemendiga elektriauto olla tulevikus soodsam lahendus.

Riik toetab ühistranspordis rohevesiniku kasutusele võtmist

Igapäevaselt meie teedel veel vesinikuautosid ja -busse vuramas ei näe, kuna puudub kohalik rohelise vesiniku tootmine müügiks. Tootmiseta on keeruline tarbida, ent tarbimiseta ei ole huvi ka toota. Taastuvenergia osatähtsuse suurendamine on eriti oluline transpordisektoris, kus enamik kasutatavatest kütustest on imporditavad fossiilkütused. Selleks, et kasutatavaid kütuseid mitmekesistada, on kasulik uusi lahendusi kogemuste saamiseks esmalt väiksemas mahus katsetada. Eestis kasutatakse ühistranspordis edukalt biometaani, piloteeritakse elektribusse ning nüüd on järg jõudnud vesinikuni.

Vesinikutehnoloogiate laiem kasutuselevõtt eeldab mastaabiefekti saavutamist. Hetkel Eestis vesinikuturgu ei ole ning meil seisab ees tervikahela ülesehitamine alates vesiniku tootmisest kuni lõpptarbimiseni. Selleks käivitubki Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud vesiniku tervikahela piloteerimine ühistranspordisektoris. Pilootprojektiga testitakse vesiniku tervikahela toimimist, tuvastatakse võimalikud kitsaskohad ning regulatiivsed takistused Eesti oludes. Saadud kogemused aitavad valmistuda vesinikuturu laialdasemaks arenguks.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 26. juulil 2021 ühistranspordis rohevesiniku kasutuselevõtu taotlusvooru, mille käigus peab välja töötama tervikahela (rohevesiniku tootmine, tarnetaristu ja tarbivad seadmed). Pilootprojekti eelarve on 5 miljonit eurot ning rahastusotsuse saanud projekti peab ellu viima 2024. aasta lõpuks. Rohkem infot toetuse kohta leiab www.kik.ee

Artikkel ilmus 15. juulil 2021 Äripäeva veebis ja seda saab lugeda siit

KIKi keskkonnaekspert Eva-Ingrid Rõõm ja projektikoordinaator Tiiu Noormaa