Eesti rohetehnoloogia leevendab arenguriikides kliimamuutuste mõjusid

02. aprill 2020 | 12:45

Eesti rohetehnoloogiate abil hakatakse Costa Ricas, Burkina Fasos, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Elevandiluuranniku Vabariigis ja Alžeerias kliimamuutuste mõjusid leevendama. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) eraldas ligi 750 tuhat eurot neljale Eesti ettevõttele ja Maaülikoolile, kellel on arenguriikidele pakkuda unikaalseid lahendusi.

KIKi nõukogu esimehe ja keskkonnaminister Rene Koka sõnul ei panusta Eesti sel moel ainult rahvusvahelisse kliimakoostöösse, vaid levitab ka Eesti nutikaid lahendusi teistesse riikidesse ning toetab ettevõtlust. „Meil on hea meel aidata Eesti ettevõtetel laieneda välisriikidesse oma innovaatiliste loodust hoidvate lahendustega. Eriti veel praegusel majanduslikult keerulisel ajal,“ lausub keskkonnaminister.

„Hea meel on näha toetust saanute seas ettevõtteid, kes on aastate jooksul KIKi kaasabil oma tegevust edasi arendanud,“ sõnab KIKi juhataja Andrus Treier. „2016. aastal tuli roheideede konkursil Negavatt esikolmikusse TTÜ Tartu Kolledži meeskond, kes soovis kooli klassiruumides välja vahetada ventilatsioonisüsteemid, kuna õppimine oli seal värske õhu puudusel raskendatud. Tänaseks on TarkVent OÜ nutikat hoonete energiajuhtimise tarkvara arendav idufirma, kes nüüd Lõuna-Aafrika Vabariiki oma tehnoloogiat arendama läheb. Negavatt annab hoogu ja aitab ideid ellu viia,“ lisab Treier. „Soovin kõikidele toetust saanud ettevõtetele ja asutustele edu projektide elluviimisel.“

  • Timbeter OÜ sai toetust 159 066 eurot, et viia Costa Ricasse Eestis väljatöötatud innovaatiline ja tõhus puidu mõõtmise lahendus, mis aitab parandada Costa Rica võimekust puidumahte hinnata. Palkide ning paberi- ja küttepuidu andmetele tuginev tarneahela juhtimine aitab ressursse säästlikult kasutada. Projekti eelarve on 206 580 eurot. 
     
  • ClearLife OÜ soovib leevendada veenappuse probleemi Burkina Fasos. Ettevõte arendab taastuvenergia toitel suletud süsteemiga dušimooduli, kus vesi on pidevas ringluses. Veevarude säästlik kasutus on oluline just neil aladel, kus põuad on suureks probleemiks. Toetuse summa on 160 810 eurot ning projekti eelarve on 180 350 eurot.
     
  • TarkVent OÜ sai toetust 46 000 eurot, et edasi arendada hoonete energiajuhtimise tarkvara SmartVent hoonete energiatõhususe parandamiseks Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV). Maailma suuruselt kuuenda antratsiidi tootjana on LAV elektritootmise keskkonnamõju OECD arvestuses India järel teisel kohal. Projekti eelarve on 57 500 eurot.
     
  • Dieselland-Equipment OÜ soovib vähendada Elevandiluuranniku Vabariigis fossiilsete kütuste kulu, õhu heitgaaside ja tahmaosakesi. Sihtriiki viiakse Eestis ehitatud moodultöökoda diiselmootorite remontimiseks. Toetuse summa on 188 220 eurot ning projekti maksumus on 335 220 eurot.
     
  • Eesti Maaülikool sai toetust 195 800 eurot, et Alžeeria ariidsetel aladel arendada niiskust ja toitaineid kapseldavate tardkomposiitide kasutamist taimekasvatuses ja ökosüsteemide taasloomisel. Projekti maksumus on 217 556 eurot.

Möödunud aastal eraldas KIK ligi 582 000 eurot Bangladeshis rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamiseks, Myanmari päikeseenergialahenduste väljatöötamiseks, Grenada saare joogivee kvaliteedi mõõtmiseks ja Gruusia metsatulekahjude ennetamiseks. Toetust said Reverse Resources OÜ, MTÜ Mondo, Tallinna Tehnikaülikool ja Päästeliit.

KIKi projektikoordinaator Ööle Janson selgitab, et tänaseks on Reverse Resources OÜ pidanud edukalt läbirääkimisi Bangladeshi tekstiili assotsiatsiooni BGMEA-ga, kes on oluline osapool sealsel turul muudatusi eest vedama ja läbi viima. „2019 aasta lõpu seisuga on Reverse Resources OÜ kaardistanud tekstiilijääkide ümbertöötlejaid Euroopas ja Aasias tulemusega, et projekti võrgustiku võimekus tekstiili ümber töödelda on enam kui 5000 tonni. Samuti aitab Reverse Resources OÜ välja töötatud digilahendust rakendada ja edasi arendada,“ toob Janson näite käimasolevast projektist. „Samuti teevad teised möödunud aastal toetust saanud asutused ettevalmistusi projektide alustamiseks ja läbiviimiseks,“ lisab ta.

Arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise taotlusvooru eesmärk on viia Eestis välja töötatud rohetehnoloogiaalaseid teadmisi arenguriikidesse ning toetada nende suutlikkust ja võimekust. Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest). Taotlusvoorus said osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused. Rohkem infot taotlusvooru kohta leiab KIKi kodulehelt.

Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2018–2021“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tegevuste elluviimiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.

Taustainfo

Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud aastani 2020 panustada igal aastal miljon eurot rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Rahalised vahendid nähakse ette Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust.

PS! Kui KIKist erinevatest taotlusvoorudest toetust saanud klientidel tekib raskusi seoses eriolukorraga projekti tegevuste õigeaegse elluviimise ja tulemuste saavutamisega, siis pöörduge kindlasti KIKi projektikoordinaatorite poole, et leida parim lahendus. Eriolukorra ajal töötavad KIKi töötajad kodukontorites. Meiega saab kontakti e-posti ja telefoni teel. Vajadusel saame teha kohtumisi virtuaalselt.