Eesti roheideed aitavad leevendada arenguriikides kliimamuutuste mõjusid

17. märts 2021 | 12:20

Eesti roheideed aitavad leevendada Keenias, Gruusias, Aserbaidžaanis, Pakistanis, Namiibias ja Kasahstanis kliimamuutuste mõjusid. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on otsustanud lisaks juba eelnevatel aastatel toetust saanud 9 projektile toetada veel 9 projekti kogusummas 1 449 268 eurot. Seni rahastatud roheideedest on tänaseks edukalt ellu viidud Reverse Resources OÜ projekt, milleks oli rõivatootmisjääkide ringluse tarkvarateenuse edendamine Bangladeshis.

Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul ei panusta Eesti riik sel moel mitte ainult rahvusvahelisse kliimakoostöösse, vaid toetab ka meie ettevõtjaid. „Aitame nii Eesti ettevõtjatel viia oma nutikaid rohetehnoloogilisi lahendusi arenguriikidesse. Varasematel aastatel on meie ettevõtjate innovaatilised kliimalahendused jõudnud Costa Ricasse, Burkina Fasosse, Lõuna-Aafrika Vabariiki, Keeniasse, Bangladeshi, Grenada saarele ja Myanmari,“ selgitab Mölder.

„Kolme aasta jooksul, mil oleme antud toetust jaganud, on huvi olnud suur. Eesti ettevõtete ja ülikoolide jaoks on see hea võimalus arendada ja rakendada oma projekte arenguriikides, näidata end rahvusvahelisel turul ning mis peamine – panustada rohelisemasse ja puhtamasse homsesse,“ sõnab KIKi juhataja Andrus Treier. „Tunneme uhkust, et Eesti innovaatilised ideed ja lahendused jõuavad ja on jõudnud maailmas erinevatesse riikidesse.  “ lisab Treier.

MTÜ Mondo sai toetust 172 833 eurot, et rajada päikesepaneelidega varustatud mobiilsed õppekeskused Keenias asuvas Kakuma pagulaslaagris.

Mechatronic OÜ soovib tutvustada Keenia turul uut tüüpi kaasaskantava energiamahuti kontseptsiooni, et tagada tulevikus katkestusteta elektrienergia tarne süsihappegaase ja muid heitgaase keskkonda eraldamata. Toetuse summaks on 124 880 eurot.

FuseBox OÜ sai toetust 93 841 eurot oma pilootprojektile, mille raames soovib vähendada fossiilkütustel põhinevat elektritarbimist Keenias. 

Samuti on Tartu Ülikooli projekt suunatud Keeniasse. Nemad said toetust 179 878 eurot, et koostöös Aafrika partneritega arendada kohalikest orgaanilistest jäätmetest (taimevarred, põhk, lehed jne) väga heade omadustega ehitusmaterjali.

Defsecintel Solutions OÜ sai toetust 165 215 eurot, et võtta kasutusele Gruusias asuvas Sataplia rahvuspargis metsatulekahjude varajaseks avastamiseks mobiilne ja innovaatiline seireplatvorm.

Gruusiasse on suunatud ka Tallinna Tehnikaülikooli projekt ja selle eesmärgiks on välja arendada tehnoloogiad, mis võimaldavad maksimaalselt kasutada hooajaliselt tekkivaid mandariini pressijääke. Toetuse summaks on 200 000 eurot.

MTÜ Topsiring sai toetust 167 665 eurot ning nemad soovivad Gruusias ja Kasahstanis tööle saada korduvkasutatavate topside ja toitukarpide tootmis- ning kasutussüsteemi.

Systemseparation OÜ projekti eesmärgiks on viia Aserbaidžaani põllumajandussektorisse Trichoderma tehnoloogia, et parendada taime toitainete omastatavust, kaitsta seda patogeenide eest ning edendada täppisväetamise kasutamist. Toetuse summaks on 194 928 eurot.

PowerUp Fuel Cells OÜ sai toetust 150 026 eurot, et viia Pakistani ja Namiibiasse vesinikul töötavaid ja kütuseelemendil põhinevaid elektrigeneraatoreid.

Projektid viiakse ellu hiljemalt 2024. aastaks.

Rõivatootmisjääkide sorteerimine Bangladeshi pealinnas Dhakas. Autor: Reverse Resources

Eelmisel kahel aastal on KIK toetanud 1,33 miljoni euro eest projekte Bangladeshis, Myanmaris, Grenadas, Gruusias, Alžeerias, Keenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Costa Ricas ja Burkina Fasos ning toetatud tegevuste seas on olnud nii digitaalseid lahendusi kui ka tehnoloogilisi arendusi.

KIKi projektikoordinaator Ööle Jansoni sõnul valmivad enamus eelmistel aastatel rahastatud projekte selle aasta lõpuks või järgmise aasta suveks. „Praegune eriolukord veidi takistab tegevusi. Näiteks on vajalikud seadmed viidud riikidesse, aga hetkel ei saa sinna saata töömehi, kes kohapeal seadmed üles sätiks ja koolitusi läbi viiks. Samas on Eesti ettevõtted edukad erinevate digilahenduste kasutamisel,“ selgitab Janson. „Hea meel on selle üle, et seni toetatud projektidest valminud Reverse Resources OÜ valiti eelmisel aastal Euroopa keskkonnasõbralike äride paremikku,“ toob ta välja ning lisab, et juba selle aasta teises pooles on plaanis avada toetuse järgmine taotlusvoor.

Arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide saavutamise taotlusvooru eesmärk on viia Eestis välja töötatud rohetehnoloogiaalaseid teadmisi arenguriikidesse ning toetada nende suutlikkust ja võimekust. Taotlusvooru sihtriikideks on kõik Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD) arenguabi saajaks määratletud riigid. Projektide oodatavate tulemuste seos kliimamuutustega peab olema määratletav lähtudes OECD metoodikast (nn Rio markeritest). Taotlusvoorus said osaleda juriidilised isikud, valitsusasutused, kohaliku omavalitsuse asutused või nende hallatavad asutused.

Taustainfo
Rahvusvaheline Pariisi kliimakokkulepe näeb ette, et arenenud riigid aitaksid arenguriike kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisel. Kokkuleppe kohaselt on Eesti lubanud panustada igal aastal rahvusvahelisse kliimakoostöösse ja arenguriikide kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse. Rahalised vahendid nähakse ette Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast tulust.

Toetust antakse „Riigi eelarvestrateegia 2018–2021“ meetme „Eesti panus rahvusvahelisse kliimakoostöösse“ ja keskkonnaministri määruse „Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ tegevuste elluviimiseks. Meetme töötas välja Keskkonnaministeerium.