Keskkonnateadlikkus

Keskkonnateadlikkuse programm on osa keskkonnaprogrammist ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine toimub vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Programmi eesmärgid ja toetatavad tegevused sätestatakse keskkonnaministri määrusega. Igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest.

Keskkonnateadlikkuse programmist toetatakse kolme tegevussuunda:
1. riiklikke õppekavasid toetava aktiivõppe meetoditel põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamine ja läbiviimine;
2. keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste ja -kampaaniate korraldamine määratletud sihtrühmadele;
3. rahvusvahelises keskkonnahariduse alases koostöös osalemine.

Igal tegevussuunal on omakorda tegevused, mida keskkonnateadlikkuse valdkonna arengu seisukohast oluliseks peetakse. Allpool on lühidalt selgitatud, mida täpsemalt nende tegevuste all mõeldakse ja mida peab taotlust koostades silmas pidama. Kindlasti tasub kahtluste ja küsimuste puhul konsulteerida KIKi keskkonnateadlikkuse programmispetsialistiga.

1. valdkond

Aktiivõppemeetodil põhinevate riiklikke õppekavasid toetavate keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimine vabas õhus või riiklikke õppekavasid toetavaid programme pakkuvas asutuses/keskuses:

Toetatakse projekte, mille tulemusel viiakse õpilasrühmad osa saama keskkonnalasest õppetegevusest keskkonnahariduskeskustes, looduskaitsealade ja rahvusparkide keskustes, tehiskeskkonnas, koolis või lasteaia ümbruses, muuseumis vms kohas. Samuti üldhariduskoolide keskkonna või looduse tundmisega seotud ainete süvaõppeklasside praktikumide läbiviimist vabas looduses, eesmärgiga kinnistada koolis õpitut ning süvendades ja laiendades õpilaste valdkondlikke teadmisi. Toetuse andmisel eeldatakse, et keskuses, väljasõidul või matkal toimub organiseeritud ja süsteemne õppetegevus aktiivõppemeetodil, mis on kooskõlas riikliku õppekavaga. Lisaks toetatakse õppepäevi üldhariduskoolide ja lasteaedade õpetajatele (va koolitus oma asutuse töötajatele), et koolitada neid iseseisvalt keskkonnahariduslikke programme aktiivõppemeetodil läbi viima.

Riiklikke õppekavasid toetavate õppeprogrammide ja -materjalide väljatöötamine koos nende rakendamise juhenditega:

Taotluses tuleb selgelt välja tuua, kuidas kavandatu jõuab sihtrühmani, sest ei piisa üksnes õppematerjalide tegemisest, oluline on ka see, et materjal rakendamist leiab. Kuna eesmärgiks on, et KIKi toel väljatöötatav õpivara leviks, peavad väljatöötatavad õppeprogrammid ja õppematerjalid olema hiljem avalikult kättesaadavad (www.keskkonnaharidus.ee, toetuse saaja koduleht). Soovitavalt on loodud programmidel juures juhend, mis võimaldab projektis mitteosalenutel seda kasutada.

2. valdkond

Varem algatatud regulaarsete keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste jätkamine või määratletud sihtrühmale suunatud keskkonna- või keskkonnahariduse alase teavitusürituse korraldamine:

Teavitusürituste all mõeldakse kõiki tegevusi, mille lõppeesmärk on sihtrühma keskkonnateadlikkuse suurendamine. Siia alla kvalifitseeruvad koolide keskkonna¬päevad, -nädalad ja -kuud, temaatilised laagrid, kokkutuleku tüüpi üritused, parimate ainetundjate konkursid, aga ka teavitavate trükimaterjalide, sh ajakirjade, raamatute, brošüüride trükkimine ja levitamine ning teavitava iseloomuga tele- ja raadiosaadete tootmine ja näitamine. Oluline komponent teavitusürituse taotlusel on sihtrühmani jõudmise ja sihtrühma kaasamise viisi selgitus, st selgitus sellest, kuidas tagatakse keskkonnateadlikkuse programmi eesmärgi (Eesti elanike väärtushinnangute ja käitumisharjumuste kujundamine keskkonna¬säästlikuks) täitmine. Seega raamatu või muu infokandja väljaandmine ei ole eesmärk omaette, taotluses peab olema kirjeldatud infokandja mõju sihtrühma teadlikkuse suurenemisele.

Perioodiliselt elanikkonna keskkonnateadlikkuse alaste uuringute korraldamine ja nende tulemuste avalikustamine:

Uuringute korraldamine ja uuringu¬tulemuste avalikustamine on aluseks keskkonnaharidustegevuste süsteemsele pikemaajalisele planeerimisele, mis aitaks leevendada praegust olukorda, kus suur osa keskkonnateadlikkuse tegevusest on projektipõhine. KIKi toel tehtud uuringute tulemised avalikustatakse keskkonnaministeeriumi kodulehel (http://www.envir.ee/378516) ning uuringute aruannete toel saavad oma tegevusi planeerida kõik keskkonnateadlikkuse ja -haridusega tegelevad institutsioonid.

3. valdkond

Üldhariduskoolide õpilastele suunatud rahvusvaheliste keskkonnaprojektide ja korraldamine ja/või neis osalemine:

Siia alla kvalifitseeruvad eelkõige üldhariduskoolide õpilastele suunatud rahvusvaheliste keskkonnaprojektide korraldamine ja/või neis osalemine, nagu näiteks GLOBE, BSP, Tuulik jt. Andmete vahetamine, üldistuste tegemine ja õppevahendite loomine rahvusvahelisel tasemel on siinjuures oluline lisaväärtus.

Piiriülestes keskkonnahariduslikes projektides osalemine:

Siia alla kvalifitseerub näiteks INTERREGi keskkonnahariduslikes projektides osalemine. Antud projektidega tuuakse Eestisse rahvusvahelist keskkonnahariduse kujundamise kogemust ning luuakse uuenduslikke õppematerjale, mis on projekti järel avalikult kasutatavad. Oodatud on ka rahvusvahelise koostöö teised võimalused, mis innustavad õpilasi uurimuslikule tegevusele või rikastavad Eesti keskkonnaharidust.