Põlevkivitööstus ja –energeetika on Eestis pika ajalooga, mistõttu on Eestis ka mitmeid põlevkivijäätmete (nii tuha kui poolkoksi) prügilaid. Põlevkivijäätmetega seotud projektidele saab toetust Ühtekuuluvusfondi kahest meetmest ning mõlemal juhul on toetusesaaja läbi valitsuse poolt kinnitatud investeeringute kava ette määratud.
Põlevkivitööstuse jäätmete ladustamine tööstusjäätmete prügilatesse algas Kohtla-Järvel 1938. aastal ning Kiviõlis 1970ndate keskel. Rahvakeeli tuhamägedeks kutsutud prügilatesse ladestatud jäätmetest moodustab suurema osa poolkoks, millele on väiksemas mahus lisandunud muud põlevkivitöötlemise jäätmed. Kiviõlis on jäätmete hulgaks umbes 15 miljonit tonni, millest 13 miljonit moodustab poolkoks. Kohtla-Järve prügilas oli aga 2001. aasta andmetel 73 miljonit tonni poolkoksi, 10 miljonit tonni põlevkivituhka ning 100 000 tonni pigijäätmeid.
Põlevkivienergeetika jäätmehoidlate (tuhaväljade) sulgemine ja tuhaärastussüsteemi uuendamine
Antud juhul on toetuse andmise eesmärk põlevkivienergeetika keskkonnanõuetele mittevastava prügila sulgemine ja korrastamine ning tuhaärastussüsteemi uuendamine. Toetuse saajateks on investeeringute kava kaudu VKG Soojus AS, Viru Keemia Grupp AS ja „Horizon“ Tselluloosi- ja Paberi AS. Plaanitavate tööde raames korrastatakse keskkonnanõuetele mittevastavad põlevkivijäätmete prügilad.
