Keskkonnakorraldus

Keskkonnakorralduse programm on osa keskkonnaprogrammist ning toetuse taotlemine ja projektide elluviimine käib vastavalt keskkonnaprogrammi reeglitele ning keskkonnaministri määrusele. Igal aastal toetusteks suunatav rahasumma on erinev, sest see sõltub otseselt laekuvatest keskkonnatasudest. Keskkonnakorralduse programmi eesmärk on toetada saaste vältimise tehniliste ja oskusteabega seotud meetmete väljatöötamist ja juurutamist, sealhulgas ulatuslikku keskkonnakahju põhjustavate hädaolukordade tarbeks, ning parandada keskkonnaseisundit loodusressursside kasutamise ja jäätme- ning heitmetekke vähendamise kaudu. Allpool on toodud iga eesmärgi alt toetatavad tegevused.

Saastamise ennetamine:
1) tööstuses, välja arvatud energeetika, ehituses, teeninduses või olmes soojus- ja elektrienergia või vee säästmisele suunatud tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine;
2) toorainet või abimaterjale säästvate tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine;
3) tootmises jäätmeteket vähendavate tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine;
4) integreeritud tehniliste meetmete väljatöötamine ja juurutamine vähendamaks saasteainete sattumist õhku, vette ja pinnasesse;
5) keskkonnajuhtimissüsteemide või nende osade väljatöötamine ja juurutamine;
6) keskkonnastandardite rakendamine;
7) uuemate keskkonnakorralduslike meetodite nagu toote elutsükli analüüs mingi valitud toote kohta, ühendatud tootepoliitika, keskkonnamõju strateegilise hindamise rakendusvõimaluste uurimine;
8) paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saasteennetusliku tegevuse tõhustamiseks.

Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alaste uuringute ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine:
1) olemasolevate Euroopa Liidu parima võimaliku tehnika dokumentide (BREF) või nende osade alusel kasutusjuhiste koostamine, kohaldamine konkreetsetele tingimustele ja juhtumikirjelduste avaldamine;
2) Eesti vajadustele vastavate parima võimaliku tehnika kirjelduste või nende osade koostamine BREFiga mittekaetud põlevkivitööstuse ja loomakasvatuse valdkondades;
3) infotehnoloogiliste nüüdislahenduste väljatöötamine informeerimiseks, aruandluse koostamiseks, keskkonnalubade taotluste menetlemiseks ja keskkonnalubade väljaandmiseks ning avaldamiseks elektroonsel kujul;
4) Euroopa Liidu keskkonnategevuskava prioriteetide järgsete ja Eesti oludesse sobivate uuringute kaasrahastamine.

Välisõhu kvaliteedi parandamine:
1) välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) kütuse kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
3) osoonikihti kahjustavate ainete kontroll ja kasutamise piiramine;
4) välisõhu kvaliteedi tagamiseks vajalike seire ja järelevalvesüsteemide arendamine;
5) meteoroloogilise vaatlusvõrgu kaasajastamine;
6) suurõnnetustes ja hädaolukordades välisõhu saastetaseme operatiivse hindamise ja info edastamise süsteemi arendamine;
7) kliimamuutustega, saasteainete kaugleviga, osoonikihi kaitsega ja välisõhu kvaliteediga seotud rakendusuuringute ja analüüside koostamine ning nimetatud valdkondadest ülevaate andmine avalikkusele.

Transpordisaaste vähendamine:
1) transpordist põhjustatud välisõhusaaste vähendamise meetmete rakendamine, sealhulgas ühistranspordi ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise soodustamine ning liikluse ohjamine;
2) rakendusuuringute teostamine keskkonnasõbralikumatele mootorsõidukitele soodustuse tegemise võimalikkusest;
3) rakenduslikud uuringud alternatiivkütuste kasutamise võimalikkusest transpordis;
4) transpordis kasutatavate alternatiivkütuste ja alternatiivsete liiklusvahendite kasutamise propageerimine.

Kiirgusohu vähendamine:
1) radioaktiivsete jäätmete nõuetele vastava käitlemise tagamine;
2) elanikkonna tervise kaitse ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest, sealhulgas rakenduslikud uuringud ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele;
3) radioaktiivse saaste avastamise ja kiirgusohu korral elanike kiire informeerimise süsteemi arendamine;
4) kiirgusmõõtmiste meetodite ühtlustamine ja akrediteerimine.

Keskkonnamüra reostuse vähendamine:
1) ettevõtete mürataset vähendavate süsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) mürakaartide ja mürataseme vähendamise tegevuskavade, mürataseme vähendamist käsitlevate rakenduslike uuringute koostamine ja antud valdkonnast ülevaate andmine avalikkusele.

Energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine:
1) erinevate põletusseadmete välisõhu saasteainete puhastussüsteemide ehitamine, sealhulgas parima võimaliku tehnika rakendamine;
2) elektri ja soojuse koostootmise arendamine;
3) säästliku energiakasutuse toetamine läbi erinevate tehniliste lahenduste.

Maapõuealase teabe korrastamise ja levitamine:
1) geoloogilise informatsiooni süstematiseerimine, kaasajastamine ja kirjastamine;
2) geoloogiliste loodusmälestiste korrastamine ja eksponeerimine;
3) kogutud kivimimaterjali korrastamine ja süstematiseerimine ning säilitamistingimuste parandamine;
4) maavarade ressurssidega seotud uuringud;
5) maapõue keskkonnakahjulike komponentide uurimine kasutades geokeemilisi ja biogeokeemilisi meetodeid;
6) geoloogiliste uuringute ja maapõue kasutamisega seotud teabe tutvustamine avalikkusele.

Maastike korrastamine:
1) hüljatud ja peremeheta karjääride rekultiveerimine, eelkõige reostusohtlike või kaitsealadel asuvate karjääride rekultiveerimine;
2) mahajäetud freesturbaaladel marjakasvatuse arendamine.

Hädaolukorraks valmistumise, hädaolukorra lahendamise ja hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamise ja koostöö võimekuse suurendamisel toetatakse nende asutuste tegevust, kes on kindlaks määratud hädaolukorra lahendamise plaanis ja osalevad suurt keskkonnakahju põhjustavate olukordade lahendamisel.